Oijaahhhh... Kui kevad hakkab lähenema, tekib jälle vajadus üüratute aknalaudade järele. Kuid viimastel aastatel on need mul nii linnas kui maal teistest taimedest, nii talvituvatest kui ka päris toataimedest, hõivatud. Ning õue ei saabu ka soe nii ruttu, et oleks võimalik aknalaudadelt õueluba ootavad pelargoonid ära tõsta ning taimebeebid asemele sokutada. Niisiis võiks ju tegelikult jälle talikülviga katsetada.
Mul on paar aastat enda mälu järgi täiesti positiivseid kogemusi talikülvist, sest nii mitmedki taimed olid pärast tibatilllukestena tärkamist hiljem peenras küllalt tublid. Kuid samas ikkagi jäi endal tunne, et mingist süstemaatilisusest jäi endal nagu puudu. Igatahes ei hoolitsenud ma oma külvivarustuse eest piisavalt. Hankisin küll täitsa mõistlikud plastikkastid, mis said täidetud peamiselt poolitatud piima- ja mahlakartongist topsikutega, ent kuna plastikkaste sai ka hiljem kasutatud ning nad jäid liiga pikalt õueolude küüsi, lagunesid nad üsna kiirelt. Ja nende augustamine spetsiaalselt selleks otstarbeks ostetud tinutamisriistaga lõppeski selle väikese masina otsajäämisega. Igatahes tuleks nüüd siis jällegi päris otsast alata, et kusagile jõuda...
Kuid siiski. Praegu oleks ideaalne aeg talikülviks. Üks väga oluline asi on ka see, et potsikutega õues toimuv järjestikune külmumine-soojenemine võiks üsna paljudele seemnetele soodsalt mõjuda, eriti nendele, mis enam päris värsked polegi. Ning taimed, mis sellistes oludes tärkavad, peaksid olema üsnagi tublid ning ilmastikukindlad.
Selles lootuses kopeerin siia ka raamatu "Talikülv" autori Katrin Uverskaja soovitused Facebook'i avarustest:
Märtsis on hea aeg külvata kõiki püsikuid, suvikutest neid, mis külma ei karda (rukkilill, lõvilõug, moonid, lillhernes, jne). Salat, kapsad, lehtkapsas; redised, spinat, rukola, lehtsinep, sibulad (seemnest), hernes. Ka till võiks õnnestuda, nagu eelpool mainitud, kuid mingil huvitaval kombel, olen aprillikülvidest saanud paremad tillitaimed, kui märtsi omadest... Seega need lähevad mul mulda aprillis. Veebruaris-märtsis külvan alati ka tomatid.
Aprillis külvan reeglina kõik muud köögiviljad ning aprilli lõpus, mai alguses soojalembesed, nagu suvikõrvits, kurk, kõrvits ning lilledest päevalilled, tsinniad ja muud külmatundlikud suvikud.
Paprikad ei ole mul talikülviga õnnestunud veel - st taimed tulevad ilusad aga viljad valmis ei saa. Eelmisel kuumal suvel oleks ehk valminudki, kuid ma paraku ei külvanud neid. Seekord katsetan taas, olen hankinud mõned varavalmivad ja väikesed sordid, loodan, et õnnestub!
Veebruari kohta ütleb Katrin Uverskaja:
Alustan tavaliselt spinatite-salatite-kapsalistega, ilmselt sel aastal panen ka sibulaseemned varem. Osad tomatid lähevad samuti mulda veebruaris. Samuti mõned külmakartmatud suvikud (rukkililled (Centaurea), mustköömen (Nigella), lõvilõuad (Antirrhinum), kukekannused (Delphinium) tulid praegu meelde). Kui veel mooniseemneid oma varudest leian, siis need ka!
Eks siis näis, kas sel aastal sellest asja saab - eelmise aasta "kõik kohad on tomatitaimi täis" -meeleolu oli lõpuks igatahes väga väsitav ;) Ka taimedel oli keeruline, sest need, kes olid kaugematesse nurkadesse pagendatud, ei saanud piisavalt valgust ning jäid seetõttu nõrgemaks kui teised...
Aga ma ei tea veel, kas ma ikka jaksan end uuesti sellisele tegusale lainele saada, et hakata uuesti neid karpe ja karbikesi koguma ja augustama. Kel aga on jaksu ja tahtmist ning olemas vaba aianurk karpide-potsikute-notsikute jaoks, siis kindlasti soovitan talikülvi proovida!
Talikülvi kohta saab rohkem lugeda ka siit:
Ning tasub veel otsingusse lüüa ja vaadata, kuidas kellelgi on talikülviga läinud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar