Mõned eelmise aasta tomatid... OSA 1 - poti- ja õuetomatid

Kuna isegi jõudsin niikaugele, et tegin eelmisel suvel mõnedest tomatitaimedest-viljadest pilte, tuleks ikkagi ka miskit üles märkida. Kõige rohkem ongi mul vaja seda küllap selleks, et välja mõelda, millised eelmise aasta sordid seekord kordamisele lähevad.

Kuidagi pole ma jõudnud otsusele, kas pottides kasvatamine ikka tasub kogu seda sehkendamist ära. Kuid teisest küljest ei raatsi ma madalaid sorte kasvuhoonesse panna - võtavad seal teistelt ruumi ära ning samas ikkagi ei saa ise piisavalt valgust. Kuid igal aastal on siiski mõni madalakasvuline mul ka seal olnud, Tiny Tim või Venus näiteks, ning viimati oli see vist Gartenperle, mis kandis imehästi terve hooaja, olles ometigi kõrgetest taimedest ümbritsetud... 

Samuti saan aru, et paprikale meeldiks olla kasvuhoones - kuid jällegi tabas sama mure, et tomatid kasvasid mul neile lihtsalt igalt poolt "selga", nii et neist asja ei saanudki. Päris mitu ilusat vilja sain aga selliselt taimelt, mis mul oli õnnestunud suvilas ületalve hoida...

Esimesed tomatid, mis valmis hakkasid saama (siiski kasvuhoones), olid muidugi need kõige väiksemate viljadega - Blue Pitts, Gartenperle, Mini Roma (poetomati seemnest), punane kirss-ploom (poetomati), Indigo Pear Drops ning Ananas.

Aga ka kasvuhoonest väljas said mõned tomatid hästi hakkama - Terma, Maike ning Matina vist sel aastal, isegi tegelikult üks härjasüda kasvatas mitu suurt vilja.

Ja ka potitomatid kandsid hästi, kuid ma pole siiski ära õppinud, mida nad kõige rohkem vajavad, et lisaks viljade rohkusele need ka veidi rutem valmis saaksid... Mõned ei kannatanud ka vihmasemaid olusid ning kui ilmad märjemaks läksid, läksid ka osad viljad lõhki...

Allpool veel mõned fotod tomatikaussidest, mis iga kord olid natuke eri moel värvilised.

Järgmised pildid on potitomatitest:

Green Sausage on väga hõreda lehestikuga, viljad jäävad roheliseks või võtavad kergelt kollaka tooni. Millegiga ma ka väetasin lõpuks, sest paaril viljal tahtsid tipud hakata mädanema ning väetamine aitas. 

Lauri kollane on meil tegelikult enda pandud nimi. Sel aastal ei kasvanud nii hästi (ehk on siiski hübriid?), kollane madal potitomat. Meie panime talle nime poja järgi, kes ise selle tomati seemneid külvas ning taimed olid esimesel aastal väga-väga korralikud - tugevad ning kandsid pikalt, vist lausa külmadeni. Sel aastal aga tuli selline hõredam versioon...

Sweet Baby oli poolkõrge, hõredamate ja väiksemate lehtedega, üsna pisikeste viljadega,

kasvuhoones oleks ehk paremini kandnud kuid pidas ka potis vastu.

Maike ja Matina koos Termaga olid ühes kambas kasvuhoone ääres ning kandsid vist selle aasta tomatitest kõige rohkem. Mõnel aastal olen kasvuhoone ääres kasvatanud ka Outdoor Girl -tomatit, mis on ka kenasti kandnud.

Ilmselt tuleb ikka ka sel aastal mingi jagu potitomateid ette võtta ning samuti keskmise kasvuga avamaatomateid. Kui nad on kenasti juurdunud, saavad nad mõnikord isegi paremini hakkama kui kasvuhoones peesitavad isendid, mille kastmine sõltub meil puhtalt inimtööjõust.

Mul pilti vist polegi ning ma ei tea, miks ja kuidas see taim just potti sai, kuid peaks kindlasti katsetama uuesti Principe Borghese't, mis on punane kirss-ploomtomat. See oli väga jõuline taim, ms oli mul ühes suures potis - teadsin, et ta on kõrgekasvuline, ent maha istutamise ruumi enam ei jagunud. Potis talle toitaineid väheseks ei jäänud vms, lihtsalt üks marupäev murdis ja nätsutas teda, kuid sellest hoolimata jaksas ta vilju edasi kasvatada. Tahaks teada kui tubli ta siis natuke soodsamates oludes veel oleks.