esmaspäev, 26. september 2016

Tagasi juunikuusse... esimene pool

Tahaks ikkagi, et midagigi jääks selle suve piltidest ka blogisse. Ei teagi, mis võluvitsaga ma end lööma pean, et saaks järgmisel aastal kohe mõned klõpsud üles panna. Ma tean juba ette, et nimesid ma naljalt üles märgitud ei saa, siis jäävadki pildid postitamata. Hoolimata sellest, et algselt on mul enamusel istutatud taimedel nimesildid olnud, on need ikka kusagile kaotsi läinud või on ilmastik tähed sildilt maha pesnud või on linnud sildid minema tassinud.

Siit siis üks pildirodu tuleb...

Ilmselt Robinson's Giant - külvatud eelmisel aastal
Vana hea siber iiris
Isekülvanud lupiin


Valge kurekell
Ilmselt kadakkaer
Mitmevärviline madal moon
Pudenenud õiega moon
Seemnest kasvatatud aster
Nõmmeiivatee

Vene ussikeel


Pidi olema kuldheleenium vist, aga kes neid seemnepakke teab...?
Seemnest kasvatatud kannikeste teine aasta...



Roosa metssalvei


Veel üks kurekell ning kollase õiega jumika põnev peitusemäng...
Kollane lupiin
Esimesed maasikad on kõige magusamad ;)

Ilmselt püsik-ibeeris


Maasikahooaja jätk ;)

Seekord vist üheaastane ibeeris?

teisipäev, 20. september 2016

Võitlus kompostihunnikutega...

Aias on praegu on veel ilus kuigi toimetused on juba sügisesed. Natuke või isegi veidi rohkemgi kripeldab, et pole veel jõudnud kõiki asju ära istutada ning kevadlillede sibulad on ka ootel. Nagu teisedki on tabavalt öelnud siis uued asjad tõmbavad alati rohkem, mitte vanade ettevõtmiste lõpetamine. Vahel tundub, et uut alustada on lihtsalt lihtsam kuid seegi ei pruugi tõsi olla kui juba asja kallale asud.

Minul on mitu aastat kripeldanud suvila aiamaal asuv "vaarikapeenar", mis tegelikult kujutab endast eelmistest omanikest jäänud kompostihunnikuid, millesse teise naabri poolt on vaarikad üle kolinud. Nad tunnevad end seal väga hästi ja muidu ehk isegi ei ajaks taga korralikke peenraid, ent meil on Suurupis üks nuhtlus, millest ma blogis pole veel väga kurtnudki, ehkki arvatavasti peaks, igaks juhuks. Selleks, et ka teised oskaksid silmad lahti hoida. See nuhtlus on kurikuulus lusitaania teetigu, keda ma suveajal öösiti taskulambiga taga ajamas käin.

Vaarikapeenrad on nimelt just selles aia küljes, kust lusitaanlased sisse murravad, seega on neil sellises segadikus hea varjuda või hullemgi - seal endale järelkasvu tekitada... Nii et uute, päris peenarde tegemine on juba mõnda aega väga päevakorraline teema olnud. Nüüd sai see siis alustatud aga kas selle sügisega ka lõpuni jõuan, ei tea.

Väikese peenrajupi tegin ka eelmisel aastal kui oli vaja poest ostetud istikutele koht leida. Sel aastal oleks neid pidanud ilmselt rohkem kastma, sest nad pole end väga hästi tundnud, seevastu on seal meeldinud saialilledele ning end ise külvanud moonidele.

Eelmisel aastal istutatud poevaarikad saialillede kaisus 
Vaarikavõsa aia ääres...
Kusagilt tuleb alata...

Juba väike edenemine...
... aga allesjäänud võsa on endiselt muljetavaldav...

... nii siit- kui sealtpoolt.
.. töö jätkub, 
.. võsa väheneb,
... ja tegija rõõmustab iga võidetud sentimeetri üle ;)
Väiksematele asjaosalistele on peenra näol lisandunud äkitselt uus objekt, mille ümber joosta...
Töö loodetavasti jätkub, sest raskem pool on veel ees - järgmine jupp kompostihunnikust on kahjuks ka paksult orasheinast läbi kasvanud. Ja hunnik ise on tehtud ka kuidagi keeruliselt - pikk plekiriba, mis külgedel on hunnikule seinteks, tundub jooksvat ka terve kompostihunniku alt läbi, ühes tükis... Võib-olla oli see omal ajal hea lahendus aga hunniku lammutamise on see küll keeruliseks muutnud. Aga kui head ilma jätkub siis saab ehk ikka hakkama :)

kolmapäev, 7. september 2016

Mitmekuine jalutuskäik... kasvuhoones :)

Teeks nüüd ühe sellise postituse, mida mul veel pole olnud. Järjepidevus on muidugi nullilähedane ;) - kolme kuu jooksul täielik vaikus...  Ja ülesriputatavad pildidki ikka enamuses vanemad, vaid üksikud paar viimase nädala jooksul tehtud...

Täidisõieline külaline kasvuhoones
Aga mõtlesin, et kirjutaks natuke üles tomatijuttu. Eelmine aasta oli mingil põhjusel paras katastroof, vist oli üks korralikult kandev taim, teised olid kõik väga hädas ning ei saanud sealt midagi...

Sel aastal on selline lugu, et tegelikult on tomatid kasvanud päris ilusti. Kuid õppida on ikka veel ja veel, nagu ikka... Nimelt pole ma eelmistel aastatel kasvuhoonet puhastanud ning nüüd maksab see lõpuks kätte kuna mitmed taimed kannatavad ühe või teise haiguse käes. Kasvuhoone on parajalt vana ning logu - varakevadel liiga külm ning suvel liiga kuum. Tänu minu elukaaslasele on sel suvel lõpuks küll veidi parem lugu õhutusega - sai tellitud ning paika pandud kaks õhuakent, mis temperatuuri tõustes automaatselt avanevad. Aga sel sügisel tuleb siis kasvuhoone puhastamine tõsisemalt käsile võtta, loodetavasti ei lagune majake selle peale veel täiesti ära ;) Oleme küll uusi ka piilunud kuid sageli on nad kõvasti väiksemad kui ma tahaksin. Või siis on sobiva kasvuhoone soetamiseks rahakott liiga väike ;)

Sel aastal kasvatasin taimed ise ning lisaks sain mitu väga head taime naabrilt, kes minu õnneks kõiki oma taimi kasvuhoonesse ära ei suutnud mahutada :) Ei saanud küll täpseid nimesid taimedele kuid kõik olid suurepärased taimed, hästi kasvatatud ning varajased saagikandjad.

Naabri "apelsinitomat"
Naabrilt saadud "apelsinitomat", mis oligi oranzh, ümar ning väga mõnusalt magus ja mahlane.

Tomatid on ilusad ja ümarad. Enda rõõmuks avastasin, et kuigi see taim oli üks esimesi, kes oma saagi ära kandis ning kahjuks siis haiguste küüsi langes, on mul õnnestunud ühest küljevõsust väike uus taim kasvatada. Nii et tagantjärele saab veel natuke saaki enne kui hooaeg päris läbi saab!


"apelsinitomat"


Naabri "must kirsstomat"
Naabrilt saadud must kirsstomat, mis siiski välja nägi pigem pruun. Söödav ka juba helepruunina, tumedamana oleks kindlasti magusam olnud. Mul endal oli üsna sarnane pruunikas kirsstomat, mis vist kandis nime Black Opal.

Kollane kirsstomat naabrilt
























Siin naabrilt saadud kollane kirsstomat - samuti imeliselt magus ja hea ning üks varasematest kandjatest. Samuti võrreldes teistega väga haigustekindel, septembrikuuni kenasti hakkama saanud.


















Ise kasvatatud Kumato tomat



Ja pilt ka hetkest kui tomatid juba värvi hakkasid võtma. Taga üksikust interneti-oksjoni seemnest kasvatatud must kirsstomat, mis välimuse järgi läks täpselt kokku poest ostetud Indigo Rose tomatitega.











Siin on enda kasvatatud Kumato tomat. Ilusad tomatid otsas, kahjuks haigestusid taimed ka augustikuuks. Pilti pole vist nende kõrval olnud Noir de Crimée taimedest, mille viljad olid ka suurepärased. Üldsegi on mul nõrkus just tumedate / pruunide tomatite vastu.

Terava otsaga poe-kirsstomat, pruunikaspunane

Sellel pildil poetomati seemnest kasvatatud tumepunased-pruunikad kirsstomatid, millel omapärane terav ots. Ilmselt seemned olid mõne tomatitrio pakist, seetõttu polnud neil ka täpset nime antud. Paar taime said lõpuks ka õue, sauna seina äärde kasvama, kust lõppkokkuvõttes saab saaki ilmselt vähem. Aga võib-olla ka mitte, sest viljad on palju-palju suuremad kui kasvuhoones sees ning taimed on kokkuvõttes palju tervemad. Kasvuhoone kahest taimest jäi üks põdema ning kuigi vilju oli sama palju kui teisel, jäid need poole väiksemaks.












Terava otsaga kirsstomat
Ilmselt ei jõudnud ma nende tomatite täisküpsust ära oodata, sest punase värvi poolest tundusid nad valmis olevat kuid olid siiski ikka veel liiga kõvad ning pärast korjamist tuli neil lasta veel järelvalmida.
Polbig

Veel üks naabri kingitus, nimeks Polbig. Ilusad, ümarad punased tomatid, päris varajased. Taim pigem madalat kasvu. Kuigi üks haru haigestus, õnnestus haiget osa ära lõigates ülejäänud taim säästa.

Õitsemise pilt tuleb nüüd tagantjärele, sest kuidagi ei suutnud neid õigetpidi tõsta...
Polbig õitsemise ajal

Indigo Rose
Siin on ilmselt Indigo Rose. Imelise välimusega tomat.


















Ootasin väga tema valmimist kuid maitse osas kahjuks ei täitnud ta ootusi.

Mõtlen, kas võisin teda kuidagi valesti hooldada? Kas võisin liiga palju väetada (samas oli seda võrdselt teiste taimedega, millele see sobis)? Kastmisega arvan, et oli ka kõik enam-vähem korras... Kasvuhoones oli vahepeal kindlasti ka liiga kuum, ent sellega said peamiselt kahjustada õied, mille avanemine jäi kõige palavamatesse päevadesse... Aga vähemalt salati sees oli see tomat väga ilus värv.

Väga raske oli ka aru saada, millal tomat valmis sai aga eks lõpuks ikkagi õppisin, et tomat peab alt olema oranzhikas. Samas - kui teda muudkui kangutada, et värvumist kontrollida, tuleb tomat lõpuks niisamagi varre küljest lahti..



Green Envy
Siin aga üks selle aasta kindlatest lemmikutest - Green Envy! Algul tekkis samuti küsimus - millal küll aru saab, et tomat valmis on. Kogemus näitas, et siis muutub ta rohelisest kergelt kollakasroheliseks. Natuke kehva on see, et täisvalminud tomat läheb pärast ärakorjamist kohe lõhki, kuna ta lihtsalt on nii mahlane. Ja väga magus!





















Hiiumaa Roheline

Hiiumaa Roheline
Teine suur-suur lemmik sel aastal oli Hiiumaa Roheline - lõpuks sai ta küll kahjuks ka haigustes kannatada kuid kandis uhkelt oma suured maitsvad viljad omal jõul ära. Taim oli ka pigem madalamat kasvu.
Ikka Hiiumaa Roheline
Green Zebra

Kuna see tomat sattus kasvama rucola kõrvale siis ilmselt ta väga palju midagi kasvatada ei jõuagi - rucola sügavad juured krabavad lihtsalt nii palju niiskust tema eest ära... Ilus ikkagi.















Praegu pole ühtegi pilti sellisest tomatist nagu Tshornaja Grusha, mis üsna ruttu haigestus ning polnud ei must ega ka pirn... Samuti pole pilti nendest, mis paraja dzhunglina kasvama jätsin - 1 taim Volkovit, 1 Muchamiel, 2 taime Mortgage Lifterit ning 4 taime tundmatutest poeseemnetest. Kuidagi sattusid kogu aeg ilmad sellised, et ma ei julenudki neid lõigata, et haigused kusagilt sisse ei läheks. Siis jätsingi nad lihtsalt tohutusse pusasse kasvama ning sellest hoolimata olen sealt saagiks saanud juba vast kümmekond tohutusuurt vilja, lisaks on sealt veel parajalt tulemas... Nii et võin rahul olla. Teine suur "pusa" on mul tomati külgvõrsetest kasvatatud taimed, mille puhul jäi samuti enamasti märkimata, kellega tegu... Viljad on juba küljes kuid kui kaugele nad valmimisega jõuavad, ei tea...

Ka on õues taimi, nii võrsetest kasvatatuid kui ka näiteks üks huvitav sort - kartulilehtedega "Outdoor Girl", mis tundub väga tubli - oleks ma ainult jõudnud ta kohe kenasti maha istutada. Lootsin, et ehk kasvavad mõned taimed ka pottides kenasti kuid seda saab siiski teha ainult madalakasvuliste puhul. Pealegi kuivavad potid ikkagi väga-väga kiiresti läbi ning siis pole eriti saaki loota...

Aga ma olen selle aastaga ikkagi väga-väga rahul :)
Nii värvilisi saake ja salateid pole meil veel varem olnud!

Sügis on ikka tõeline nauding :)



Ja nii palju!