Kasvavad üle pea...

Echinacea Paradiso

Abessiinia banaan

... need unistused!

Tahtsin endale tagantjärele meeldetuletuseks järgmise seemnetellimuse üles riputada. Sedapuhku Kasva Suureks lehelt www.seemned.ee.

Kuna üks tegus ja loov sõbranna kolis keset Valgamaa metsi, on mul alati ka hea põhjendus, et saab seemneid ka temaga jagada, kuigi plaanis on ju ikka ka ise suurem osa ära proovida. Ruumi hakkab mul juba ammugi selleks nappima kuna viimastel aastatel olen ise taimi seemnest kasvatanud ja palju ka aiaäridest hankinud. Mitte "muretsenud", nagu rõhutas seesama sõbranna. Muretsema ju enam ei pea, kõik on kättesaadav - samas seemneostude tagajärjel kõhnenev rahakott teeb ikka muret küll vahel... Rõõm taimedest, nende kasvamisest ja ilust pole jällegi kuidagi rahas mõõdetav. Nagu siis kui kunagi saaks seemnest näiteks midagi nii ilusat kasvatatud:

Sinine baptiisia

Nimekirja vaadates ja kõigele mõeldes tabas mind äkitselt mõte, et minu seemnetellimused on omamoodi näiteks sellest, et unistused on suured...

Päris aiahull olen vist olnud nii 4-5 aastat kuid arvan, et vast kümmekond aastat tagasi ehk hakkas juba mingi seeme minus idanema. Puhtalt omast isiklikust huvist polnud ma varem aiandusega tegelenud. Lapsena Pärnumaal vanaema-vanaisa juures tuli küll seda teha - porgandeid harvendada, umbrohtu rohida, kõblata, ka väikseid taimehakatisi ümber istutada, hiljem vanematega koos ka kaalikaseemneid kasvatada, mis oli päris pikk ja erinevate etappidega tegevus. Kuigi sellel ajal kõik tore ei tundunud - lõõskava päikese käes, käed rakkus, valutava seljaga tõdeda, et vagusid on ikka veel nii mitu teha - jäi sellest kätesse harjumus ja oskused, mis aastatega kusagile ära ei kadunud. Nii et huvi tekkides oli tore jälle käed mulda pista.

Kuid teadmisi polnud igatahes üldse ;) - esimesed seemned said vist enam-vähem lihtsalt õues mullapinnale visatud ja siis ootama hakatud - miks taimed juba ei tärka! Alles katse-eksituse meetodil ilmnes, et seemned ja väiketaimed vajavad sarnast hoolt ja vaeva nagu väikesed inimesedki... ikka poputa ja säti, anna juua, varjuta jne jne... Ja linna-aias olid mitmed kohad nii varjulised, et ei sobinudki nendele taimedele, keda mina oleks siis kasvatada soovinud.

Aga järgmiseks siis lõpuks see mõtlemapanev nimekiri :)

Crazy Daisy

• Banaan abessiinia - toataim
• Punane päevakübar "Paradiso" - olen varem üritanud eri värvi siilkübarat seemnest kasvatada, aga pole õnnestunud, tulid ikka tavalised (NB! siinkohal hoiatuseks, et ei tasu osta e-Bay kaudu ühelt Kanada seemnemüüjalt - pildid jms on ilusad, seemned tulevad kenasti kohale aga taimed on ikka need tavalised roosa siilkübara omad!)
• Suur härjasilm täidisõieline "Crazy Daisy" - vist Seemnemaailmast korra tellisin aga kasvas tavaline ühekordne härjasilm
• Päevalill "Red Sun" - veel pole jõudnud proovida
• Paprika "Colour Spectrum" mix - paprikaga mul eelmine aasta eriti hästi ei läinud...
• Lobauba "Violet" - need seemned olid eelmisel aastal tellimise ajal otsas
• Sinine baptiisia - ka ükskord juba külvasin aga jäid vist liiga kauaks ettekasvatustopsi ootama
• Sämpunud trompetlill
• Päevakübar karvane "Goldilocks"
• Kellukas (suureõieline laikellukas) punane
• Hiina lagerströömia - jälle üks toalill, pilt seemnepakist allpool
• Väikeseõieline sõrmkübar "Milk Chocolate"
• Aedmonarda säravpunane - mul olemas roosad-lillad toonid, säravpunane oleks tore täienduseks!
• Pehme karusõrg valge/punakaslilla
• Tomat "Outdoor Girl" - ühel aastal õnnestus ka väljas hästi tomatit kasvatada, proovin nüüd uuesti
• Aedhernes "Aamisepp" - seni olen kasvatanud Kelvedon Wonder'it ja suhkruherneid
• Aedhernes "Erme"
• Kanaari datlipalm - jälle toalilleks, aga kui peaks õnnestuma, ei tea kuhu meie väikses elamises panna - õnneks võtab kasvamine ju aega ja see ongi tore ise kasvatamise puhul :)
• Vaak (näärmekas vaak)
• Petuunia "Pirouette Red"

Päevakübar Irish Spring

• Päevakübar karvane "Irish Spring" - imeilus õis :)
• Rohtlaliilia (kitsalehine rohtlaliilia) segu - ka vist varem ükskord proovisin aga ei õnnestunud veel külv
• Gaillardia (nägus mõrsjalill) - gaillardiat on mul juba mitu sorti, see peaks olema nüüd suvelill, erinevate värvide segu
• Sõrmkübar (verev sõrmkübar) "Dwarf Red" - sõrkübarad olid mulle toredaks üllatuseks, üks neist hakkas tuulest tooduna keset majaäärset roosipeenart kasvama. Algul ma ei tundnud äragi, mis lillega on tegu aga igaks juhuks ikkagi istutasin teise peenrasse ümber, lihtsalt väljatõmbamise asemel ;)

• Mungalill madal marmorlehine "Alaska"
• Lumeroos hübriidide segu "Winter Flowering Mixed"
• Tõrvalill (harilik tõrvalill)
• Mimoos (häbelik mimoos)

Seda nimekirja vaadates tuligi mulle silme ette äkitselt pilt, millisena ma ideaalis kujutaks oma kodust elukeskkonda ette. Ma polegi sellele tegelikult väga mõelnud, et tahaksin midagi teistsugust, sest mul on ka praegu armas kodu. Kuigi väike, on ta väga mugavas kohas ning minu jaoks on tähtis, et see on minu lapsepõlvekodu, millesse mu vanemad omal ajal palju aega ja armastust panid. Kuid lastega ja kõikide oma toimetustega - sest ma ka töötan kodus - on siin ikkagi kitsas, pole asju kusagile panna jne jne. 

Hiina lageströömia

Vaadates tellimuses palmipuude ning mõningate talvel toas kasvavate taimede nimesid tuli mul mõte, et ilmselt olen alateadvuses veeretanud unistust veidigi suuremast majast, kus võiks olla ka midagi talveaia moodi... Praegugi on mul alati nii kahju kui talvel ebasobivatesse ruumidesse tõstetud pelargoonid kannatada saavad, nii hea oleks kui kõik samad taimed järgmiseks aastaks alles jääksid. Kuid tuppa nad meile lihtsalt ei mahu. Natuke saame neid viia suvilasse, kus nüüd tänu õhksoojuspumbale on võimalik mõistlikumat temperatuuri hoida. Kuid seal me jällegi ei käi piisavalt tihti, et taimedel silma peal hoida.

Ja teiseks, jälgides neid lõputuid seemnepakkide kuhjasid, mis aina kasvavad (kevaditi õnneks paiguti ka kahanevad ;), tuleb silme ette suur-suur aed, lopsakate lillepeenardega...

Kunagi alustasin toimetamist meie koduaias linnas. Mõned aastad jõudsin siin üht-teist teha, eelmisel aastal kasvasid lilled siin päris kenasti aga oleksid ikkagi vajanud rohkem hoolt, rohimist ja kastmist. Kuid ilmselt hakkab siin järjest rohkem toimetama minu õe perekond, kes maja teises pooles elab. Ise olen paar aastat rohkam aiandusega tegelenud linnast poole tunni sõidu kaugusel Suurupis. Seal suvitas varem minu elukaaslase vanaema, kes oma majakese ja aiamaa meile edasi andis. Suurupi heaks omaduseks on see, et sinna jõuab ruttu. Hea on ka see, et tänu naabrite lähedusele on seal kindlasti üsna turvaline. Kuid halb on see, et samavõrra puudub seal privaatsus. Ja veel halvem - viimase suve veetsin seal nii, et igal õhtul läks viimane 1-1,5 tundi lusitaania tigude korjamiseks!!! Ohhh... aga sellest ma vist hakkasin juba üht teist postitust kirjutama, mille ehk siis teistele hoiatuseks varsti ikkagi postitan kuigi teema on vastik :( Parem sellest praegu rohkem ei kirjuta, postitan hoopis veel mõned ilusad lillepildid... :)

Gaillardia

Tegelikult tahtsin oma jutuga jõuda pika ringiga sinnani, et küllap unistustest tuleb ikkagi mõelda ja rääkida. Siis saad äkitselt aru, et teinekord midagi päris võimatut neis polegi! Ma tõesti ei tea, kas see on tegelikult võimalik, et ka kõige suurem mure - milleks on paraku ikkagi asjade finantspool - saab kunagi mingi lahenduse... kuid tegelikult on täiesti olemas koht, kus saaksin endale luua suurema aia, isegi ehk ka köögiviljaaia ning kunagi maja jätkuks talveaia (vahva - 3 aeda, järelikult võiks unistust nimetada "maja ja kolme aia unistus" :). Lihtsalt maja ise on piisavalt kehvas seisus, nii et elada (minu arvates isegi ööbida) pole seal praegu võimalik, Aga aiaruum on parajalt suur, et seal oma unistusi teostada. See on maja kuhu minu ema oleks arvatavasti kolinud kui ta veel elus oleks aga kahjuks polnud siis nii määratud minema... Ta oleks olnud lastele väga tore maavanaema, olen selles kindel!

Nii, nüüd võtab ohkama.

Aga pole midagi. Siin ta siis nüüd on, minu unistus.
Peab ainult ootama kui lapsed suuremaks kasvavad ning kusagilt (ei tea veel kust ;) leidub piisav finants, et unistuse teostamisega kusagilt pihta hakata. Hea pool on see, et minu nägemuse kohaselt aias toimetamiseks on pigem vaja jõudu, jaksamist ja aega, nii et sellega saab mingil hetkel igal juhul pihta hakata. Kuid maja, veevärgi, katuse jms jaoks on ikkagi rahalisi vahendeid vaja. Kui nii võiks see kõik minna, siis küllap see kõik ka kunagi tuleb!

thephotogardenbee.com, The Bishop's Garden