Lõhnapelargoonidest

Sel talvel on mul aknalaual kaks uut asukat - apelsini- ja roosilõhnaline pelargoon. 

Leidsin netist sobiva kirjelduse, nii enda harimiseks ;)

Lõhnav pelargoon 
Pelargonium graveolens

Eestis kasvab vaid kultuuris ilupeenardel ja konteinerites-anumates tuulte eest kaitstud kohtades, kuid enamasti siiski toas potitaimena. Tahab viljakat mulda. Pärit on lõhnav pelargoon Lõuna-Aafrikast, kus ta on püstine mitmeaastane kuni 1,3 meetri kõrgune põõsas (vananedes vars puitub). Kurerehaliste sugukonnast, mitmeaastane. Lehed sügavalt sõrmjagused, näärmelised, sametpehme karvaga, lõhnavad. Kahesuguliste õite värv võib olla valgest roosani. Õied on koondunud sarikateks. Kroonlehtede suurus on erinev. Õiekroonil on nektarit eritav kannus. Vili koosneb viiest osaviljast, mida ühendab kurenokakujuline teravik. Kogu taim roosilõhnaline Lõhnavaks pelargooniks on kutsutud Eestis teisigi pelargooni perekonna aromaatselt lõhnavaid liike (peamiselt sidrunilõhnalised) ja aretatud sorte. (allikas: Internet)

Autorid: Heli Viedehof, Jaan Mettik

Leidsin ka uskumatult võimsa fotokollektsiooni, mis ilmselt kuulub väga suurele pelargooniarmastajale. Loodan, et ühel päeval jõuan rahulikult ka tema fotod läbi imetleda ning lisan selleks otstarbeks lingi: http://fotoalbum.ee/photos/catry/sets/118885. Imelised pildid :)


Kõrvaloleval fotol on inglitüüpi pelargoon, mille kohta on informatsiooni Seemnemaailma kodulehel.

Juba lõhnapelargoonide lehti puudutades jääb sõrmedele meeldiv lõhn. Ühel raamatupoes käigul leidsin toreda raamatu, kus kirjeldati isetehtud kingitusi, näiteks oma aia saadustest. Jätsin meelde, et pelargoonilehed tuli tuhksuhkru sisse panna ning nii valmiski pelargoonisuhkur. 

Kuna roosilõhnaline pelargoon on mul nagunii rohkem väljaveninud ning suuremate lehtedega, näppasin siis temalt, vast ligikaudu 8 lehte, lõikasin kääridega tükkideks ja segasin purki pandud tuhksuhkruga. Esimestel päevadel keerasin ja segasin purgi sisu sageli, pärast see pigem ununes. Suhkur sai purki umbes jaanuari keskpaigas ning praeguseks on tal uus lõhn ja maitse täiesti olemas, ainult et ma pole teda ikka veel ära sõeluda raatsinud. Ning pole ka veel otsinud endale sobivat head retsepti, kus teda kasutada, meeldib niisamagi nuusutada ning aeg-ajalt mõni terake suhu panna.


Aga leidsin ka internetist vastava tekstijupi, kirjutatud Tamme talu ürdiaia perenaise Heli Viedehof'i poolt. Artiklis on ära toodud kolm toredat retsepti - maitsesuhkur, biskviit ja marmelaad. Pildil on ka mingid toredad pätsikesed, mille retsepti antud pole. Arvan, et otsingi endale ka sobiva küpsiste retsepti, kus suhkrut neile peale raputatakse vms.


Hea kokkusattumus leitud artikliga on see, et oma taimed ostsingi Tamme talust, kuhu õnnekombel suvel sisse pöörasime. Loodan, et õnnestub see käik ka järgmisel aastal, sest kindlasti tahaksin lõhnapelargoone endale veel! Seni loodan, et praegused mul ikka kevadeni hästi vastu peavad ning et jõuan ära proovida ka apelsinilõhnalise pelargoonisuhkru ning mõne vahva küpsetise :)

Kui nüüd juba sattusin lainele siis järgmiseks kopeerisin veel ühed vahvad maitsesuhkrute retseptid, selliselt lehelt nagu http://merczymeisterdamised.blogspot.com.

MAITSESUHKUR
suhkur
kaneelikoor
vanillikaun
sidrun või apelsin
klaaspurk

1. Kaneelisuhkru tegemiseks on vaja 500 g suhkrut ja 70 g kaneelikoort. Vala suhkur klaaspurki ja pane suhkru sisse pikuti pooleks lõigatud kaneelikoor.
2. Vanillisuhkru tegemiseks vajad 500 g suhkrut ja 2-3 vanillikauna. Lõika kaunad pikkupidi pooleks ja aseta suhkruga täidetud purki.
3. Tsitrusesuhkru jaoks on vaja 3 apelsini või 4 sidrunit. Koori tsitruselised ja pane koored hõbepaberi peale. Kuumuta ahi 75 kraadini ja lõkka koored ahju 2-ks tunniks. Pane koored jahtuma. Kalla purki 500 g suhkrut ja suru jahtunud koored suhkru sisse.
Purgid peavad mõned nädalad seisma, et suhkur maitse külge võtaks.

Valentinipäevaks kahjuks enam seda teha ei saa - samas, miks ka mitte, lihtsalt valmimistähtaeg peab siis purgil kirjas olema. Apelsini- või sidrunikoortega suhkur näeb kindlasti ilusas klaaspurgis hea välja :)

Tamme talu ürdiaia leiab internetis aadressilt:  http://www.tammetalu.eu/index.php/uerdiaed
ja Facebookis aadressilt: https://www.facebook.com/TammeTaluUrdiaed/

Heameelega loeks Maalehekst ka Heli Viedehof'i artiklit pelargoonidest, aga no vot ei raatsi seda päevapiletit osta. Link igaks juhuks ikkagi: Hurmava lõhnaga pelargoonid. Tegelikult peaks natuke tuhnima - kui artikkel on ilmnud 3. juunil 2014, on see mul ehk isegi kusagil olemas :)

Aga leidsin veel ühe Heli Viedehofi artikli, mida õnneks saab lugeda - Shokolaad ja muskaat perlargoonilehtedel

kirjulehine pelargoon, foto eelmainitud artikli juurest.

Ega muud kui et tuleb suvel jälle sammud (ehk autonina) ka sinnapoole seada :). Tundub nii, et iga maailm, millesse natukenegi sukeldud, osutub palju suuremaks kui arvasid ;)