Ei saa muidu - pean seekord postitama elukaaslase tehtud pilte, sest minu arvates need väärivad vaatamist! Kuna olen ise praegu oma "suusakangelase" põlvega rohkem paikne ning pikki jalutuskäike teha ei saa, jäi endal see ilu oma silmaga nägemata. Hea meel, et võimalik sellest kasvõi fotode kaudu osa saada.
Linnas olles ei usukski, et kuskil võib veel selliseid võlumaastikke olla. Siin näeb uksest-aknast välja vaadates vaid õhukest lume- ja jääkihti, siin-seal musta keltsakihti tänavatel. Aga Suurupis on vaade hoopis teine...
 |
| Meri loob ilu enda ümber... |
 |
| Jäine, läbipaistev ilu... |
 |
| Pitsiline, õhuline ilu |
 |
| Jäine kuub vajutab kõrred kummargile. |
Rannaäärne pajuvõsa näeb aga juba välja üsna kevadine - selle aasta esimesed vitsad on meil nüüd laual vaasis.
Kõrte värv annab pildile sooja.
Näeb välja nagu hatifnattide kogunemine ;)
Vetteminek - proovime varbaga, kas vesi on soe?
 |
| Hõbedased sulekesed vees. |
Selline ilu siis linnast väljas. Peab ikka tihemini selliseid jalutuskäike ette võtma, otsustas fotograaf!
Vetteminek - proovime varbaga, kas vesi on soe?
Tõsti ilus,eriti mere ääres.Need jäätunud kõrred -oh!!!
VastaKustutaKui võimalik siis naudin ka mereäärset ilu-võlu.Ise merest eemal ja naudin merevaateid iga ilmaga.Eks ikka nii,mida endal ei ole on huvitav ja imetlemist väärt.
Jah, merel on alati ilusaid vaateid pakkuda ning põnevamad vaated ongi enamasti talvel, sügisel ja kevadel... Suvel jällegi ujumise mõnu. Ka Tallinnas (ise olen talvel siin) saab ju mere äärde minna kuid see pole enamasti päris see, linnast kaugemal on kõik ehedam ja puhtam.
Kustuta