Eile tundus, et arstilkäik võib samuti tervisele ohtlikuks osutuda, sest parkimisplatsil oleks võinud just samamoodi end katki kukkuda... Ent natuke tuli seal ikkagi libedast hoolimata püsti püsida kuna taevas pakkus ilusat vaatepilti, mis pealegi tugeva tuule tõttu iga hetkekga muutus...
Ei mäletagi, millal ma nii tugeva tuulega viimati õues olin...
Käed jäätusid igatahes juba mõne minutiga sellise tuule käes ära... Ja pidi vaatama, et haige jalg autoukse vahele ei jääks, sest võimukas tuul üritas ust iga hinna eest kiiresti kinni lükata.
Puude otsas kiikusid linnud nagu omamoodi kaunistused.
Sellest sai päris mitu pilti tehtud, sest liikuvad pilved pakkusid aina uusi värvinüansse puudele taustaks:
Ei tea, kas selle jäätava tuule mõjutusel, aga õhtul õnnestus lõpuks lõpuni kududa tohutusuur rõngassall, mis juba mõnda aega lõpetamist ootas. Ning sai alustatud samades värvides mütsiga.
Nendega varustatult võiks rahumeeli maru kätte minna aga tänaseks on tuul õnneks vaibunud :). Miinuskraadid lubavad aga salli ja mütsi ilmselt veel mõnda aega kasutada. Jämedast lõngast saab kõik ruttu valmis, mütsiga läks vist kõigest paar tundi kui sedagi.
Täna on tõesti vaikus peale tormi,aga eilne torm meil ei andnud korraliku tormi mõõtu välja.Puhus ja tuuseldas lund mõõdukalt.
VastaKustutaLeidsin täna juhuslikult Sinu blogi ja lugesin algusest peale läbi.Iga algus on raske ja nii ka blogimisega.Aga hea on vahel vaadata tagasi,just blogis jälgida aia arengut ja oma tegemisi ja miks mitte ka ilma,imelisi hetki ja õisi.
Tere tulemast blogijate ringi!
Aitäh - mul võttis see tulemine tõesti aega... :) enne kui mõistsin, et see aitabki tagasi vaadata ning tehtut hinnata. Siin on nii vahvaid tegijaid ja olijaid, rõõm on kõikide toimetusi jälgida! Aitäh minu blogi esimese kommentaari eest :)
Kustuta