Février - KÜÜNLAKUU

Huvitavaid nimesid on sel kuul, mis kätte jõudnud - lisaks küünlakuule sudenkuu, kassikuu, vastlakuu, pudrusöömise kuu, radokuu, lumekuu, külmakuu, tuisukuu. Mida aga ei ole, on tuisk ja lumi. Veel eile hommikul tuli Suurupi kandis veidi lund, ent see oli tihe, märg lumi, millest puhkavatele taimedele kahjuks vist pigem kahju kui kasu on.

Vaatasin ka eelmise aasta jaanuari lõpu pilte ning leidsin sealt palju ilu - parajalt lumine talv on ikkagi mõnus. Pildid on tehtud Toompea külje all, kelgumäge külastades.

Siin olen isegi lapsena kelgutamas-suusatamas käinud, nüüdki tuleb laste nõudmisel vahete-vahel koos nendega mäest alla sõita :). Ning kevadel õitseb selles pargis üks väiksem kastanipuu, millel teist värvi õied küljes. Sügisel pole aga kuna õnnestunud kasvõi ühtainustki kastanimuna sellelt taskusse pista. Paistab, et nad kaovad puult ja selle ümbrusest nagu nõiaväel.

Just selle pargiskäigu ajal hakkasid mulle silma madalamat sorti vahtraninadega põõsasjad puukesed. Tegin vist nende seemnetega isegi talikülvi katsetuse ning nad hakkasidki kasvama. Praegu on nad Suurupis peenrasse torgatud ning loodetavasti peavad seal vastu ka.

Järgmised pildid aga Suurupist, 2014. aasta jaanuarikuus. Kivid uhkeldasid rannas oma uue väljanägemisega ning põnevaid vaatepilte leidus kõikjal.

Mõnes kohas olid end madalasse kaldaäärsesse vette sättinud väikesed jääsiilikesed.

Teisal uhkeldasid kivid lumest ja jääst peakatetega, mis nägid välja nagu narmastega sombreerod.









Ja ülalt rippus alla suuri erivärvilisi jääpurikaid...

 Pangast ülesturnijad said tasuks kauni vaatepildi madalalt talvepäikeselt...

Muidugi on kõikidel aiainimestel juba igatsus sooja ja kevade järele. Aga prantslastelt leidsin ütluse: "Mieux vaut un loup dans le troupeau qu'un mois de février trop beau.". Ehk siis parem hunt karjas kui liiga ilus veebruarikuu. Ilmselt seda just ilmale mõeldes - kui on liiga soe, hakkab kõik liiga vara kasvama ning nii võib hilisem külm taimed hoopis ära võtta.

Ega jäägi siis muud üle kui jälle suviseid toimetusi meenutada. Suures sorteerimise hoos õnnestus mul kahjuks osa suvistest pildimeenutustest kogemata kombel jäädavalt ära kustutada. Ja selgus, et olen arvutiasjanduses ikka parajalt ajast maha jäänud, sest kaotatud pildid läksidki päriselt kaotsi ning neid leida ja taastada ei õnnestunudki... Ju pidi see siis olema õpetuseks, et ei tasu liiga kärsitult asju teha, ikka kannatlikult. Ega see kevadki enam kaugel ole :)