Veelkord Tigerette Cherry juttu...

 Neli seemet, mis üpris kallist pakist külvasin, kasvasid kenasti ning kaks taime sai ära antud. Tegelikult ei julenudki küsida asjaosalistelt, kas taimed lõpuks midagi kandsid ka. Meil endal kandsid nad küll, selliseid suuremat sorti kirss-ploomtomateid, ka taim oli parajalt suur ning vajas toestamist, ent tegu oli siiski potitomatiga, kõrgust ta tegelikult ei visanud, oli lihtsalt lopsakas.

Kingiks läinud taimed said kaasa kaunid kaardid, mis tütrega koos meisterdasime.

Minu arvates nägid valminud viljad üsnagi sarnased välja, ehk triibud olid ainult pigem aimatavad või siis ärakorjatuna paremini nähtavad, kui vilju sai peo peal keerata-pöörata.

See on siis ilmselt augustikuus tehtud pilt, sest värvuma hakkasid viljad vist suhteliselt hilja. Tegelikult oleks pidanud ilmselt mõned viljad pooltoorelt ära korjama ning tuppa valmima panema. Lõpuks lükkaski vahepeal tuul taimi pikali ning tuligi murult lahtipõrunud viljad tuppa valmima korjata...

Ilusad viljad, miskipärast maitse kohta ei mäleta väga midagi... ju läks õigel hetkel nende võrdlemine teistega lihtsalt meelest... Aga dekoratiivsuse poolest igal juhul suurepärane taim - heleroheline lopsakas lehestik ning kaunilt õrn-triibulised viljad. Aga ma mõtlen, et kangesti siiski tahaks et eestimaine suvi võiks pikem ja soojem olla. Küllap oleks taim jõudnud paremini vilju kasvatada kui oleks suve veelgi jätkunud. Praegu kippus pigem olema nii, et ehkki see oli esimene tomat, mille seemned külvasin (võib-olla lausa veebruaris juba), ei saanud viljad ikkagi terrassil enamuses valmis, vaid tuli ära korjata ja tuppa valmima tuua. Haigusi polnud ja taim oli ilus, aga võib-olla oleks mõne spetsiaalse väetisega võinud viljade valmimist kiirendada, kes teab... Kuid kuna tavapäraste väikeste kirss-ploom potitomatitega võrreldes olid Tigerette Cherry viljad oluliselt suuremad, võis ilmselt asi olla pigem selles...

Igatahes on mul nüüd varutud seemneid ja saab ka sel aastal katsetada, mis ja kus ja kuidas!