Pilte maja ümbert...

Jah - siin õigustatult küsiti minult üldvaadete kohta :)

Tõepoolest, neid pole ma väga jaganud... Ning sellel on omad miljonid-triljonid põhjendused. Nagu ikka öeldakse, et ... on, kes põhjendust ei leia ;)

Meie suvekodul on üks väga hea omadus - ta on meie linnakodust vaid 30 minuti kaugusel! See tähendab, et nii palju kui saame, tuleme siia ka sügisel, kevadel, nüüd isegi talvel kuna tänu õhksoojuspumbale, remondile, uuele toale, uuele köögile, kanalisatsioonile ja paljule muule on siin võimalik kõvasti mugavamalt hakkama saada kui varem. Varem olime siin sageli vaid suviti.

Vist on tegu ühega päris esimestest aiandusühistutest siin. Kuidas muidu seletada asjaolu, et kõik ülejäänud krundid on jagatud ühes tükis, meie ühistu inimestel oli aga eraldi majalapike ning siis piklik aialapike, mille laius ilmselt oli ehk vähemgi kui 10 parajalt pikka sammu... Ja meie majakrundikese ning aia vahelt kulgeb läbi tee (mis õnneks praeguseks on tupiktee ja vaid kahe järgmise naabri kasutuses). Samas on maja ja aia vahel ka hekk, mis annab majahoovile teatud privaatsuse kuid - nagu üks mu naabritest märkis - oma lillepeenarde ilu ma meie majakese akendest või hoovist ei näe, seda kõike saavad oma akendest jälgida vaid minu naabrid,.. Naabrite olemasolu on tore - ikka hoitakse üksteise asjadel silma peal ;)... See tähendab, et tore on see teatud piirini muidugi, seegi on pikk jutt. Hetkel on õnneks kõik naabrid toredad ja keegi tüli ei kisu! :)

Nii et sellises kohas ma siis möllangi :)

Kui seista näoga maja poole, on esimene vaade selline (vabandan juba ette ülevalgustuse pärast - ega telefoniga ikka imet ei tee ;):

Parempoolne aken on meie n.ö uus majaosa, mille asemel vanasti oli pigem midagi garaazhitaolist. Auto tegelikult seisabki enamasti seal akna all aga sel päeval oli käsil tähtis nukuvoodi värvimine, mida tuli just selle koha peal teha :)

Autost tahapoole jääb laste kiik ning pisike arooniahekk, autost vasakule tee ja majakrundi vahele aga tuhkpuuhekk (pildil), mis ongi see kõige-kõige vanem hekk, mida sai mõned aastad tagasi oluliselt kõhnemaks lõigatud. Kuid siiski on ta ka praegu päris paks. 

Seda mõtet ei saa kuigi mõistlikuks pidada kuid sellesama paksu heki äärde otsustasin tõsta mõned teetaimed, maitsetaimed, kuumaasikad ja muud, et oleks kohe maja kõrvalt ka midagi võtta. Peenar on juba alustatud, nagu pildil näha. Aias on mul kõvasti tegelasi keda siia ümber tahaks tõsta. Päike paistab sellesse peenrasse suurema osa päevast kuid muidugi mõista tekib probleem kui on vaja hekki pügada ning samuti trügib umbrohi äärekividest hoolimata peenrasse...

Kui seista diagonaalis majakrundi teises pool nurgas, on vaade nagu alljärgneval pildil. Seekord oli meil laste rõõmuks ka telk tuhkpuuheki äärde üles sätitud.. Maja ääres paistab roosipeenar, mille paar aastat tagasi sinna tegin :) Muru sisse on omal ajal tutsakate kaupa tulpe sätitud. Rõõmus vaatepilt kui nad õitsevad kuid pärast on parajalt ootamist, et neid liiga vara maha ei niidaks ;)

Lapsed tunnevad end telgis hästi.

Roosipeenrasse sai sügisel pandud ka igasugu sibulaid. Muist kadusid lihtsalt ära, midagi neile ei sobinud (vist mingid väiksemad nartsissid vms aga vähemasti kahed tulbid õitsesid uhkelt. Peab ikka järele vaatama, mis selle tulbi nimi oli - iga tema õis oli erinev ja sama sort uhkeldas ka aia poole peal veel praegugi.

Roosidest on selles peenras Nostalgie ning Chinatown, samuti roniroos "Illusion" ja veel vist "Rosarium Uetersen", pean üle kontrollima. Nostalgie ja Chinatown on ostetud üsna suurtena, roniroosid aga Juhanist, nii et nad ikka veel võtavad hoogu ja kasvatavad end tasapisi. Maja lähedus tundub olevat seni roose päris hästi kaitsnud kuid selle peenraga on kõvasti lisakastmist, sest vihma ei jõua sinna mitte üks tilk... 

Osaliselt oli küll see ka tolle peenra loomise mõtteks - et kui seal nagunii korralikult muru ei kasva, olgu siis juba peenar ning miks mitte just roosipeenar! Nii on maja juures ka õiteilu, mille üle rõõmustada! Järgmisel pildil näeb seda peenart natuke paremini... 

Ahjaa, tegelikult alates eelmisest aastast jätkub peenart ka natuke nurga taha. Pilt on tehtud õhtupoole, mil päike enam sinna ei paista. Nurga taga on paar rohevahetuses saadud hostat ja üks ilus suur kortsleht (kui ma millegiga segi ei aja ;), roos Emma Hamilton ning kolm sarnaste aga eri värvi õitega elulõnga...

Kui aga vaadata nüüd maja poole siis sinna saime 2 aastat tagasi suvel valmis terrassi ilma milleta enam elu ette ei kujutagi. Varem oli see kuidagi selline nurk kus midagi ei kasvanud ning eriti midagi ka ei tehtud. Nüüd on seal väga mõnus istuda ning tuuliste ilmadega pakuvad majaseinad parajalt tuulevarju.

Jalgrattast paremale poole jääb siis varem kirjeldatud roosipeenar. Maja nurga peal on ka üks vana roos aga kõigest väetamisest ja poputamisest hoolimata on ta vaid üksikuid õisi kandma hakanud ja ühel hetkel ikka mõne haiguse küüsis. Nii et ilmselt saab ta mingil hetkel sealt ikkagi välja kaevatud. Pildil paremale poole jääv majaosa on vanem, keskmine sissekäigu osa ja tagumine valge osa on n.ö uued. Taga paistab endine välitualett, mis praegu pisikese kuurina kasutusel. Vasakult jookseb aed, mille ääres kasvab jasmiini, mitu põõsast vana pargiroosi (näeb Hansa moodi välja), vana hortensia, deutsiad Strawberry Fields. Eelmisel aastal lõikasime kõvasti tagasi ka ühe suure põõsa vana täidisõielist jasmiini, mis alles juulikuus õitseb. Sel aastal tuleb lihtsalt pöialt hoida, et ta ikka suudab uuesti kasvada kuid ta oli paraku juba üsna pikaks ja hõredaks jäänud...

Enda arvates tegin jah kõvasti pilte aga tuleb välja, et oleks võinud vaat et iga paari sammu tagant klõpsu teha, et oleks asjast selgem pilt :) Kahju aga, et ega telefonipildid ei anna üldse seda edasi, mida oma silm näeb. Ehk aga on endalgi mõne aasta pärast huvitav vaadata kui jälle natuke muudatusi tehtud.

Meil oli siin maja ümber tegelikult palju rohkem kive kuid mitmed neist saime aia poole ära viidud tänu kanalisatsiooni paigaldusele 2 suve tagasi. Siis oli siin toimetamas üks väga osav kopamees, kes suutis oma väikese kopaga isegi üsna suured kivid ära viia. Tänu sellele ongi meil aias nüüd üks kividega peenar kus lapsed meelsasti hüppamist harjutavad - keset minu lilli muidugi aga ise ma ju lubasin...

Maja poolt vaadatuna on sellised vaated. Pisike "bassein" sõnajalgadega ning laste kiik. Igal aastal mõtleme, et sellest väikesest metallkastist pole just eriti tolku kuid kevadel on temast kastmisvee kogujana väga suur abi... Laste jaoks on ta ka suur magnet, pildilgi on üks laevuke valmis kohe-kohe vette sööstma...

Basseini taga on vana pihlakas, mis tekitab oma okste alla mõnusa varju.

Päikesest ülevalgustatud pilt, mis on tehtud teiselt poolt pihlakat (terrass jääb majanurga taha). Sellel on eelmisel kevadel (vist!) istutatud Emma Leppermann, kahjuks veel sel aastal õisi polnud. Puuke jääb siis maja poolt basseini suunas vaadates sellest vasakut kätt, laste kiigest paremale. Kiige teisel pool on Krügeri tuviõun, mis on järgmisel pildil.

Me oleme väga kehvad pritsijad olnud aga ilmselt tänu sellele ja vastavatele oludele eelmisel aastal jäime oma vähesestki õunasaagist ilma. See väikene puukene oli eelmisel aastal Suurupis ainus, mis kenasti kandis kuid kõik õunad olid läbi koitanud nii et süüa ei kõlvanud. Õnneks on meil linna-aias peaaegu alati päris hea õunasaak nii et ilma ei pidanud siiski jääma.

Aroonia

Krügeri tuviõuna, laste kiige ning Emma Leppermanni taga on meie ja naabrite vahel lisaks madalale aiale pisike arooniahekk, siis pihlakas ning seejärel katusealune puude jaoks. Katusealuse ees on lumepallipuu. 

Lumepallipuu on ilmselt ka päris vana, üks haru vist kuivas isegi ära, teine on teibiga kinni tõmmatud, sest mingil hetkel koor lõhenes. Sellest hoolimata on ta seni kenasti vastu pidanud. Kindlasti oskaks keegi ka nõu anda kas ja kuidas saaks teda kõige paremini paljundada, kas pistokstega? Jätsin tal selle plaaniga mõned võrsed kasvama, mis end eelmisel suvel välja ajasid. Nuhtluseks on muidugi kahjurid, mis puu lehed auklikuks söövad aga nii suurt puud ju vist naljalt ei pritsi ka... tegelikult ju ei taha eriti pritsidagi teades mürkide kahjulikkust meile endile ja ümbritsevale keskkonnale. Nagu näha siis paremalt poolt lumepallipuud jookseb mitte-just-nii-väga-kena traataed, mis jõuab teisele poole otsa, endise välitualetini välja. Oma vanuse kohta on see päris korralik aed ja seni pole jõudnud teda välja vahetada... Selle aia taga on naabrid, kes peamiselt toimetavad oma maja ümbruses ning ei paista me kumbki üksteist häirivat, ainult teretame viisakalt. Lodjapuu taga aga on pisike ühine aiajupp naabritega, keda me väga ei kohta, küll aga kohtume tihedalt nende hundikoeraga ;), kes sagedasest kontaktist hoolimata peab vajalikuks meid valjuhäälselt noomida, et me omal krundil ikka oma asju ajame... ;)

Kuuri seisusesse edutatud välitualett.

Kunagi asus see kahe kõrge kasepuu taga - nüüd on neist vaid kännud jäänud. Selle eest tänud tähelepanelikule vanaemale, kes teatas, et tema enam meile ei julge tulla - öösiti olid puud juba kõvasti kriuksunud ning selguski pärast dendroloogi visiiti, et olid seest puha mädad ja tuleb maha võtta...

Nagu näha, siis töö käib kogu aeg - ikka vedeleb kusagil midagi, umbrohuhunnik ootab äraviimist, uks irvakil ;)










Ka järgmine peenar - mis ongi sealsamas minikuuri kõrval, meie uue toa akna all - näeb sellel pildil veel üsna õnnetu välja. Just sel päeval tõstsin seal kõik ümber ning nüüd võtab aega kui taimed jälle end paremini tundma hakkavad. Ega ka õhksoojuspump ka fotot just ei kaunista aga pumbast endast on küll väga suur abi olnud, enam pole toas kunagi samasugust niiskust ja rõskust nagu varem. Ja suviti võib ta ka hoopiski jahutava rezhiimi peale sättida kui liiga palavaks peaks minema.

Aa, siit leidsin veel pildi, kuhu jääb peale nii bassein, pihlakas, Leppermann (on küll nii pisike veel, et üsna peidus) ning laste kiik, mille teisele poole jääb tuviõun. 

Ja siin on veel jupike seda varemkirjeldatud traataia äärset kuus kuuri, lumepallipuu, liivakasti ja tagasikõigatud jasmiiniga. Vahepeal on ka tulbid ja deutsiad (Strawberry Fields), nende taga hakkavad suvel võimutsema looduslikud kurerehad ning vist isegi angervaks.

Aga kui nüüd lugeda kokku, palju meil naabreid on siis neid on tervelt kuus. Sellele pildile mahuvad jupikesed piiridest kolme naabriga.Leidsin siiski suurema foto ka tagasilõigatud jasmiinist, selle taga hortensia. Hortensia taga on peidus tegelikult veel üks suurem kivi ning Hansa pargiroosid (vähemalt ma oletan, et need on need)... Jasmiini ja hortensia vahel ja ümbruses on ka vanad pojengid, mis ma loodan kunagi ühte peenrasse kokku istutada. Praegu on nad nii murusse kasvanud, et pole mingit lootustki neid puhtamaks harida... Aga eks siis kui selline suur töö ka kunagi õnnestub, ei saa arvatavasti mitmel aastal õisi näha... Tegelikult polekski sel väga vahet kuna ka praegu, vähese hoolega, ei suuda nad kuigi rikkalikult õitseda võrreldes põõsa suurusega.

Ja sellesama nurga pealt kust sai majaümbruse ringkäiku alustatud, on vaade teisele poole ehk aiaosale selline nagu järgmisel pildil. Kaunis hekikene mis paremat kätt kaugemal paistab, on juba naabrite jagu ning esimesed õunapuud pildil jällegi teiste naabrite oma. Aga sellest juba mõnes järgmises postituses :) Nagu näha siis ega telefoniga mingeid erilisi aiavaateid ei saa. Ja teisest küljest polegi väga kujundusmõtetega asjale lähenenud. Esialgu on lihtsalt hakkamasaamine, taimede ilu ja aiatööde nautimine! Kujundus tuleb vist siis kui kõik võiks nagu juba paigas olla, ent hakkab selguma, et see on vaja sinna tõsta, ja see sinna ja... ikka nii edasi :)