Ei saa vedama... ega pidama ;)

Nüüd kui sai meie majaümbruse kohta üht-teist üles pandud ei saa enam pidama. Eks ta ole - ma ise ju tean, et üldpildiga on veidi keeruline ning seetõttu kipungi pildile jätma neid väikseid rõõme, õiekesi, detaile - neid "väljavõtteid" minu "teel olevast" aiast. Selliseid pilte kus endal miski väga silma ei riiva. Üldpaanis on lihtsalt veel nii palju seda, mis on küll viimaste aastatega muutunud, ent siiski pole päris see, mida tahaks. Võimalik, et see aed kunagi päris selliseks ei saagi nagu mina tahaksin - selleks on siin parajalt palju piiravaid tegureid. Ent praeguseks peab sellest piisama :), tegemist igal juhul jagub, sellega juba muret pole...

Maja nurgal näitavad roosipeenra elulõngad selliseid õisi:

Ja deutsiate all õitsevad veel praegugi 3 tulpi, neljas tulbipesa on juba lõpetanud. Püüdsin pildistades nende nimesid meelde jätta aga oleks pidanud siiski siltidelt üles kirjutama ;) Vahelduse mõttes pildistasin neid ülevaltpoolt.

Aia poolt ka natuke pilte. Esimesed kaks on madalad (Baby Ruffles ja Blue Shades?? ), kolmas keskmist kasvu nimetu iiris.

Kivipeenras on nüüd täies õies kurereha "Samobor".

Tema ees ootab oma järjekorda eelmisel kevadel istutatud vene ussikeel Red. Aga huvitaval kombel sain vist 2 erinevat ussikeelt kuigi tellisin enda arvates sama - ühel neist on lehestik kõvasti heledam...

Kividega peenras ilutsevad ka naistenõgesed, liivatee ning üksikud viimased tulbid.

Kõrval peenras on näha selliseid tegelasi:

Roosa akakapsas

Akakapsas mulle tegelikult väga meeldib aga kuna tema sinine variant on vallutanud meil ühes aiaosas kogu muru (ehkki olen mitmeid kordi sealt kõvasti taimi äraandmiseks välja kaevanud), olen veidi nõutu ka roosa osas. Ilmselt ehk mõtlen ikkagi välja mõne põõsaaluse kuhu teda ümber istutada...

Ja teisel pool peenras selliseid:

Valge kurekell koos tumedate tulpidega,
taamal naabrite kena väike elupuuhekk.

Sinilatv alustamas

Lupiin alustamas

Veel samast peenrast, mõned päevad hiljem (taamal pisike sinine aiamajake, mida me veel korda pole jõudnud teha):

Isegi kasvuhoone ääres sirguv püsiksibul (või kes iganes ta on ;) on huvitav:

Ja alati on ilus vana hea jumikas, seekord pole kahjuks pildile veel jõudnud talle ilusat vastandit pakkuv punane moon, mis troonib jumikast järgmisel pildil...

Siit paistavad nüüd ühtlasi ka kahe naabri majad :)





















Lõpetuseks mõned pildid viimasest peenrast, mille sügisel valmis sain. Selles on paar "päästetud taime", mis ühes aiapoes ostjat ootasid - vasakul ääres paistev pisike kuuseline ning ees trooniv mägimänd.

Mägimändi käisin poes kohe mitu korda piilumas kuid kuna lõpuks anti ta peaaegu muidu ära, tuli ta ikka endale võtta.

Loodan väga, et see mägimänd vastu peab, sest natuke on ta vist ka põletada saanud, samas ei jõua ilmselt kunagi kõiki taimi katma hakata.

Ilmselt on järgmises pildipostituses juba palju-palju rohkem õisi, need siin tegelikult on ju veel mai lõpu pildid ja juunikuised ootavad kärsitult oma järjekorda... Kevad sammub nii kiiresti edasi!