Üks pilt või tuhat sõna?

Ikka ei saa blogimisega seda hoogu sisse... Kuigi jälle taipasin, mõeldes, et kuidas ma küll ei jõua pilte üles panna, et need ju ongi just need, mida mul endal pärast vaja on. Et saaks järgmistel aastatel vaadata, kuidas siis eelmistel aastatel aiaga oli....

8. mail 2015 Suurupis

Nii et nüüd siis hoopiski ruttu-ruttu pildid, mis on juba pea 2 nädalat vanad. Sellest õiteilust, mis juba praegu peaaegu närtsinud-närtsimas. Sest priimulate aeg on ju juba läbi saamas. Need on mul pea kõik olemas tänu sellele, et siin-seal mööda aeda olen neid taga ajanud ja kokku korjanud. Isegi sel aastal korjasin veel paar isendit peenrasse. Ju said mõned muru sees kasvajad siis jälle nii suureks, et näitasid esimest aastat oma õit :)

Esimese niitmise tegime ka nädalake tagasi ära - enne seda võimutsesid murus margariitad, võililled, lõokannused ning nurmenukud. Esimesed kaks teevad seda muidugi rahulikult ka pärast niitmist edasi. Üks taim, millest meelsasti tahaksin siiski lahti saada, on kanakoole, sest selle väikesed juuremugulad on ennast pea kõikidesse peenardesse uputanud. Ja nii sügavale, et kätte saada on neid üsna võimatu...

8. mail Suurupis

Uus priimula linna-aias

 Linna sai ka mõned priimulad juurde ostetud aga ma eriti ei usu, et nad järgmisel aastal ka ninad välja pistavad, seni pole see õnnestunud. Ju on liiga peened sordid...

Suurupis, 8. mail

Üks, kes vajab hädasti päästmist, on jäänud selle toreda aga väga pealetungiva kõrrelise sisse peitu. Tuleb välja kaevata kui õitsemine läbi... Ja kõrrelise jaoks peab midagi välja mõtlema, mis teda tagasi hoiaks.

Suurupis 8. mail 2015

Esimesel aastal pärast ümberistutamist olid priimulad üsna nirukesed aga juba aastaga võtsid nad nii suure hoo sisse, et praegu on lausa rõõm ka pärast õitsemise lõppu nende ilusaid lehepuhmakesi vaadata. Väga tänuväärt tegelased. Linna-aiast tahaks ka paari näidata aga jah - seal on mul senini natuke liiga palju umbrohtu peenras, ei taha neid pildile saada... Üks kena isend on valge kerapriimula ja siis on sekka sattunud üks üksik üsna punase õiega taim, millist mul Suurupis polegi.

Eks need pildid üsna ühesugused on aga tegelikult tundub mulle juba mitu aastat üllatav, et see väike lill võib oma õitega kevadise aia nii värvikirevaks teha. Selline rõõmus pidu igal kevadel just sel ajal kui valgete lumi- ja märtsikellukeste aeg saab läbi ning mitmed teised taimed pakuvad peamiselt ilu erinevate roheliste toonide ning huvitavate lehevormide näol. Järgmise kohtumiseni, armsad priimulad!