Hüvasti kollane... tulp

Mitmeid aastaid on olnud suvituskohas mure muttidega. Nüüd aga on selgunud, et on hullematki. Mutimuldamise tagajärjel tuli pinda kohendada, taimi tagasi oma kohtadele paigutada. Praegused tegelased mulda maapinnale ei aja, küll aga olen ilma jäänud juba mitmetest tulbikogumikest, mis alles sügisel said maha pandud. Nende õieilu jäigi nägemata. Õnneks ikka mitmed tulbipesad on alles kuigi on ka neid, millele lihtsalt ei sobi minu komme neid mitte üles võtta...

Algul kahtlustasin tulpide asjus kedagi-midagi muud. Kui aga longus taim sõna otseses mõttes pihku jäi ning nähtavaks sai näritud vars ilma sibulata... Kurb. Tuleb kahjuks vist alustada võitlust siniste padjakeste abil. Mutipeletamiseks mõeldud graanulid, mis tekitavad ebameeldivat gaasi, uute asukate puhul ei näi aitavat. Suures närijate hirmus istutasin aiamaale pandud uue ploomiistiku ümber püvilillesibulaid, ehk aitavad?

Aga muidu on kevad tasapisi aeda astumas, lilled kasvavad ning umbrohi samuti - paraku eriti jõudsalt. Tegemisi ja plaane on nii palju, et on väga raske ühele konkreetsele asjale keskenduda. Liiatigi kui ühe asja tegemine eeldab mõne teise toimingu tegemist ning sellele peaks eelnema veel kolmas. Seda puslet pole ma seni suutnud edukalt kokku panna.

Näiteks oleks vaja istutada ära 5 pisikest okastega tegelast, mis said äsja ostetud minu eelmise aasta sünnipäevakingi eest. Muidugi oleksin suutnud kinkekaardi ka teistmoodi ära kulutada aga tahtsin kindlasti tuua aeda midagi, mis ehk jääks. Kui suudan nende eest õigesti hoolitseda. Aga selleks, et neid istutada, tuleb enne kaevata uue peenra kohalt välja teised taimed - vanast, tõsiselt umbrohtunud peenrast, mis eelmistest omanikest jäi. Umbrohust hoolimata on peenras paiknevad taimed parajalt suured ja võimsad ning väärivad uut kohta. See uus koht tuleb neile samuti alles leida ja ette valmistada...

Poolik kividega peenar, muttide-vesirottide lemmik...

Ja nii on pea kõigega, isegi nende peenardega, mis juba valmis - vajavad muutmist ;) Aedniku igavene mure - taimedele õigete kohtade leidmine võtab aega. Aastaid kui mitte aastakümneid...

Aknalauamajandus kasvab ka ning otsustasin juba mitmed karbid ja topsid linnast suvilasse ümberasumisele saata, kuivõrd saab seal nüüd juba märksa tihemini käidud.

Kasvuhoones on isegi redised juba seda nägu, et ilmselt võib lastele sealt nädalavahetusel üht-teist võtta :) Rukola on seal vaat et liiga suureks kasvanud - siis lähevad lehed liig kibedaks - väljas edeneb natuke rahulikumalt. Roosid on ka ilusad, see talv oli nende vastu väga soosiv.

Natuke praegust lilleilu ka:

Erivärvilised priimulad on tasapisi murust peenrasse kokku korjatud.

Nartsissid olid eelmisel aastal (siis sügisel värskelt istutatud) nii raskete õitega, et vars ei tahtnud neid hästi kandagi. Sel aastal juba rahulikum ilu, ehk ongi nii parem aga ju nad ikka veidi rohkem väetamist vajaksid.

Maja juures uhkeldavad ühes uues peenras sellised tegelased. Nägin eelmisel kevadel kurja vaeva maad selle peenra jaoks ette valmistades, sest varem läheduses asunud kask oli oma juured sinna hoolsasti sisse ajanud. Peaaegu, et oleksin mõtte maha matnud, sest ei suutnud kohe ootamatult jämedate juureharudega toime tulla. Aga nüüd ei kujuta enam ette seda aknaalust ilma peenrata.

Suvel hakkavad seal kasvama veel mõned floksid, siilkübarad, paar liiliat, valge sinilatv. Eelmisel aastal kui peenar oli tühjem, külvasin sinna ka päevalilleseemneid aga need läksid nii hoogsalt kasvama, et pidin taimi mujale tõstma, kus nad õnneks kenasti edasi kasvasid...

Selle kauni priimula ostsin mõned aastad tagasi osta.ee kaudu.

Ka lehtedel on oma ilu, mis ei jää õitest (siin paistavad mõnel taimel küll juba needki ;) sugugi maha:

See kaunis naistenõges pole kuidagi nõus loomulikus asendis poseerima kuigi sai enda arvates tema asendit muudetud... ;)

Monarda Fireball

Ja viimaseks jälle üks piltmõistatus. Kasvab mul põõsaste all ja ümber, muru sees. Kiirel vaatlusel meenutavad lehed orasheina vms aga välja kaevates selgub, et all on hoopiski sibulake. Lehte närides tundub ka, et on kergelt sibulamaitseline, samas lehte muljudes mingit erilist lõhna pole. Õisi... kes teab, seni pole midagi täheldanud aga pole ka hoolsalt tema käekäiku jälginud.. Igal juhul on teda parajalt palju tekkinud ja mitte ei tea, kellega tegu...

P.S Kellele ma küll lubasin Cherry Brandy päevakübarat ;) - andke mulle märku, annan heameelega taimed üle, nüüd nad juba veidi suuremad!