C'est moi!

pühapäev, 27. mai 2018

Aednik laadal...

Esimest korda siis võtsin kätte ning potistasin-kogusin kõike, mis miskitpidi ehk laadalistele huvipakkuv võiks tunduda... Nimelt on laste koolis igal kevadel laat, kus tavaliselt ka taimelett olemas. Kuna laat oli laupäeval ning ise pidin sealt varem lahkuma, on alles homme see tõehetk, mil näen, kui palju minu potsikutest siis alles jäi. Ilmselt ikka üht-teist jäi, kuna näiteks tomatitaimed olid mul kõik veel pisikesed ja seetõttu ei saanud teistele erilist konkurentsi pakkuda. Igal juhul siit on nüüd näha, et neid karpe taimedega kogunes mul ikkagi üsna võimsalt:

Ehk siis kaheksa erinevas suuruses alust või karpi plus veel mõned potid, mis karpidesse ära ei mahtunud...

Ja paraku oleks mul veelgi rohkem taimi olnud, ent mingil hetkel ikkagi saabus arusaamine, et nagunii kõike seda keegi ära ei jõua osta... Selleks oleks pidanud olema ilmselt väga võimekas "sisseviskaja", kes kasvõi paadunud rohevastase oleks suutnud ära rääkida ;)

Katsun nüüd ka meelde tuletada, mida kõike ja kui palju ma sinna kokku kraapisin. Ja mis ehk jäi sel korral pakkumata. Enamust neist taimedest on mul võimalik huvilistele veelgi pakkuda, sest eks nad kipuvad olema sellised, mida aja jooksul rohkem saab.

sinise õiega akakapsas (2 tk, seda on mul väga palju)
roosa õiega akakapsas (4 tk, ka seda jagub veel)
naistepuna (6-8 tk, sort "The Sun", kuid võimalik, et osa neist looduslik versioon, mis end ise aeda külvanud)
lupiini seemikud (saab ka suuremaid taimi, ainult värvide tuvastamisega on muul kui õitsemisajal tegu)
valge kuumaasikas (16 tk)
karulauk (10 tk) - jah, ta kasvab meie suvilas täiesti vabalt, keegi ilmselt kunagi väga ammu on ta loodusest toonud ning sestsaadik on ta end metsikult paljundanud
valkjas mesiohakas (seemikud, aga saaks ka suuremaid taimi)
piparmünt (8-9 tk)
laiguline hunditubakas
jaanikakar (chrysantemum coccineum, õievärv ilmselt tugevroosa)
tavaline priimula
margareeta - kasvab kõikjal murus, ka ilus lumivalge variant. Ühe veidi teistsuguse kaevasin murust välja ning istutasin peenrasse. Sellel on nimelt kollane südamik ja roosa õis, mis ei sulgu hämaraga nii kergesti kui ülejäänud margareetadel.
kurgirohi (üheaastane)
heliopsis (kõrge, kuid väiksema kollase õiega kui mitmed poesordid)
tomatitaimed
sinilatv (sinine või valge)
püsikrukola (peab kindlasti mõned aastad vastu, suudab edukalt end juurde külvata)
punane siilkübar

Veel oleks saanud pakkuda järgmisi taimi:

punane kuumaasikas
kuldvihm (naabri aias oli suur puu, mis eelmise aastani hoolsalt külvas, nüüd on ta kahjuks maha võetud, ent veel on seemneid, mis senimaani tärkavad)
äädikapuu (paar võsu)
paari erinevat sorti malvet (? vajab täpsemat tuvastamist)
erinevad mündid
meliss
vana taluaia floks (väiksema õiega, vist lillakas, pikema õitsemisajaga)
siberi iiris
kevadeti saaks lumikellukest ja märtsikellukest, natuke kirgaslille
üheaastane ibeeris
kuldkepp
pärl-hõbeleht
kadakkaer

Küllap tuleb aias liikudes veel midagi meelde. Täiesti vabalt kasvab meil muidugi aaskannike (Viola tricolor), temal olen lasknud rahulikult mingi aja peenras õitseda, sest ta on väga kena ning tema väljarohimine pole kuigi suur mure. Aga näiteks kuldkepp, pärl-hõbeleht ning kadakkaer on küll nii hoolsalt mõningaid peenraid vallutama asunud, et pean neid sealt ära koristama hakkama. Kahjuks neid ei jõudnudki laadaks potistada. Nad on kõik ilusad kuid vajavad veidi kantseldamist.

Eks ta ole. Kantselda neid taimekesi nagu väikseid lapsi ning valuta südant, kas nad leiavad endale uue toreda pere ;)

neljapäev, 17. mai 2018

Suvine kevad :)

Maikuu on meie peres tihe sünnipäevatamise aeg, siis saavad vanemaks täiskasvanud. Septembris on aga laste sünnipäevad... Viimastel aastatel on maikuu olnud üsna kehvade ilmadega, nüüd lõpuks on siis käes imeliste ilmadega mai!

Sel aastal on ka väga selgelt näha suur vahe kevade edenemises linnas ja mereäärses Suurupis. Olin lehtede puhkemise aegu just linnast ära, nii et see tuli suure üllatusena. Mere läheduses aga on senimaani paljud puud veel üsnagi raagus. Ehkki päeval on seal soe, langevad õhtused-öised temperatuurid ilmselt parajalt madalale.

Arutlesime ka, kui kaugel siis tavaliselt meie sünnipäevade paiku kevad on ning leidsime, et tegelikult on ikkagi ka varem olnud maikuus selliseid sooje ilmasid, et õunapuud, tulbid ja kastanid on täies õies olnud. Minust on 2- või 3-aastasena pilt õitsvate õunapuude all ning ka kooliajast on selge mälestus, et sageli oli loodus juba ärganud ning paljud puud ja lilled õitsemistuhinas.

Suurupis jäid sel sügisel roosid talvekatteta, seega selgub peatselt, mis siis neist saanud on... Minu katmine on nagunii olnud alati väga tagasihoidlik, ainult sobiva katteturbaga. Üleliigse kattematerjali ärakorjamine kevadel on olnud palju suurem ettevõtmine. Majaäärses peenras paistab küll, et oli neil talvitumine üsna hea, sest seal on kindlasti soojem kui keset aeda. Lisaks panin sellesse peenrasse sügisel ka uusi sibulaid nii et praegune vaade on olnud päris kena.

Aias õitseb nüüd ka pirnipuu (mis pildil alles hakkab lehti sirutama) ning mitmed kirsipuud. Õunapuud alles võtavad siin hoogu, samas kui linnas võib juba mitmendat päeva nautida valget-roosakat õiemerd ning imelist õunapuuõite aroomi.

Mõned maasikataimed said kunagi olude sunnil kasvuhoonenurka pistetud ja sinna nad jäidki... Olulist saaki sealt ei saa, sest eks nad kipuvad päikeseliste ilmadega ikka janusse jääma kuid teisest küljest teevad need esimesed varajased marjad lastele nii palju rõõmu, et pole näinud põhjust neid sealt ära ka võtta... Pildil uhkeldab esimese õiega küll punane kuumaasikas aga praeguseks õitsevad ka aedmaasikad põhjalikult ning mõnel on juba ka pisikesed rohelised marja-alged küljes. Tuleb ainult loota, et teod neid ei jõuaks avastada!

Tänu kuumadele ilmadele pole teorindel kahjuks midagi rõõmustavat - välismaiseid arvestatava suurusega pahalasi olen mitmel päeval juba kohanud, liiga mitmeid.

Eelmine suvi läks kuidagi väga kiiresti ja loodan väga, et sel suvel jõuab natuke rohkem toimetada ning natuke rohkem ka puhata ja nautida.

pühapäev, 12. märts 2017

RAF :)

Aeg on tasapisi hakata tomatite külvamisele mõtlema. Miskipärast oli mul tekkinud suurem huvi tumedamate tomatite vastu, eriti on mulle maitsenud Kumato. Samas kirsstomat Indigo Rose oli minu jaoks eelmisel aastal pettumus. Aga võib-olla on ka sellel tomatil mingi nipp kuidas teda paremini hooldada oleks saanud. Näiteks allpool kirjeldatud sordil on selleks soolane vesi.

Mul on varasematest aastatest päris palju lemmikuid ning mitmetelt ka seemneid säästetud. Teinekord olen ka poetomatitelt seemet kogunud ja nüüd sattusin enda jaoks uue huvitava tomati otsa, mille nimeks RAF.

Selline, põneva tumedama välimusega tomat, minu mäletamist mööda olid minu 3-4 tomatit veel tumedamadki, ribilisemad ning mõni üsna ebakorrapärase kujuga. Maitse oli aga imehea ning seetõttu otsustasin ka mõned seemned säilitada. Mõned... paraku on väga lihtne neid rohkem koguda kui endal vaja, kuid mis sellest ikka. Kui kellelgi huvi, jagan hea meelega!

Infot tema kohta ikka natuke leidsin, näiteks siit. Järgnevaks umbkaudne ümberjutustus sellest tekstist.

Kiidetakse, et on hea, parajalt tasakaalustatud maitsega tomat, milles on nii magusust kui hapusust - see mulje jäi ka mulle endale. See sort valmib suunaga seest välja ning sobivat ka tooremas seisus tarbida, soola ja oliivõliga.

Raf tomat on traditsiooniline Marmande-tüüpi tomat, mis kannatab hästi soolakat vett ning teda kasvatatakse peamiselt Hispaanias, Almeria kandis. Lihakal tomatil on suhteliselt vähe seemneid ning ta pole vesine, vaid aromaatne ning mineraaliderikas, äratuntavalt omapärase maitsega. Viljaliha on roosakas, kompaktse tekstuuriga, tihe ja mahlane. Tomati kuju on ebakorrapärane, sügavate ribidega, veidi lapiku kujuga. Viljal on intensiivne roheline värv, mis on varre ümbert peaaegu mustjas.

Nimi RAF (Resistance A Fusarium) tuleb sellest, et tegu on esimese fusarioosile (tomati seenhaigus) resistentse tomati sordiga. Raf pole hübriidtomat vaid variatsioon, mis on saadud traditsiooniliste tomatite selekteerimisel.

Raf pärineb aastast 1961, mil sort saadi tomatite Marmande Clause 27 ristamisel USAst pärit fusarioosile resistentse tomatiga. Uus sort registreeriti prantsuse firma Clause poolt aastal 1967. Pärast registreerimist kasvatati ja arendati tomatit Hispaanias, peamiselt Murcia, Alicante ja Almeria piirkondades, kus ta kõige paremini kasvuoludega kohanes ning sai hea vastuvõtu. Hilisem hübriidtomatite ilmumine piiras tema kasvatamist, koondades selle üksnes nendesse piirkondadesse, kus kasutati kastmisel merevett. Raf'i hakati kasvatama väiksemas koguses, pakkudes teda eksklusiivse kvaliteediga tomatina.

Kuigi seeme on prantsuse päritolu, peetakse Raf'i 100%-liselt Almeria päritolu tomatiks, sest just kohalikud põllumehed teavad, kuidas teda merevee piirkonnas õigesti kasvatada, et saada seda erilise kvaliteediga tomatit.

.......................................

Nojah, ja nüüd siis mõtlen mina, et prooviks ka!
Eks näis, mis saama hakkab - võib-olla peaks nende taimedega ka paar sõna hispaania keelt rääkima :)

reede, 10. märts 2017

Juulikuu teine pool...

Nagu mitmedki möönavad - ilmselt (kui parajasti pole käsil mingi väga katastroofiline aasta) - saab pea iga aasta üsna sarnaseid pilte üles riputatud. Ikka on ju omad lemmikud ning taimed, mis igal aastal end hästi tunnevad. Samas ju ei tea - suvilates on lisaks loodusjõududele muudki tegelased, kes ringi rändavad - koerad, linnud, mõni pahatahtlik möödamineja (meenub lugu, kus kellegil oli aed sügis-talvehooajal roosiistikutest puha paljaks tehtud)... Nii et ju se jäädvustamine ikka vajalik on, vähemalt iseendale :)