Ei ole minust seda blogijat - kui juba natuke jääb vahele, siis päriselt jääb vahele. Lihtsalt pole harjumust ning kõik. Lohutan end sellega, et ju siis praegu ikka pole see aeg. Võib-olla kui lapsed suuremaks saavad?... Kes teab.
Igatahes on olemas üks selline laul "Juuni jaanuaris". Nüüd on küll juba veebruar aga jätkan ikkagi juuni teisest poolest kuhu ma oma piltidega jäin. Kindlasti midagi juhtub kogemata kordama ka. Aga praeguses halluses on tore imetleda seda kui palju õisi ikkagi juunikuises aias jätkub :) - ja siis oli jätkuvalt ka maasikaaeg, millest õnneks mälestuseks on jäänud ka kiirelt vähenev moosikogu sügavkülmas.
Maja lähedal rippusid juuni teises pooles sellised mõnusad pallikesed. Kurvaks teeb muidugi, et tavapäraselt kipuvad kahjurid selle lodjapuu lehtede kallale kuid kuna tegu on väikese puu mõõtu tegelasega siis ei jää seda väga häirivalt näha. Samas kuna puukese suurus on ikka mitu head inimese pikkust, pole ka võimalik kahjureid kuidagi tõrjuda - lihtsalt ei ulata!
Majaäärsed roosid olid juuni teise poole algul sellises seisus - kollane on Chinatown ning punane Nostalgie.
Lady Emma Hamilton jääb majanurga peal poole päeva pealt liiga varju kuid paraku oli kangesti vaja peenart natuke pikendada...
Tütre poolt aasta varem külvatud lupiin näitas sel suvel juba oluliselt suuremaid õisikuid. Muidugi on absoluutselt ebamõistlik teha mingit peenart heki äärde kuid kui tundub, et mujalt pole enam ruumi juurde võtta siis lähevad ka ebamõistlikud valikud käiku...
 |
| Vanadest aegadest jäänud mesiohakas |
 |
| Ka aiaga päranduseks saadud liiliad - sellel suvel tundsid nad ennast väga hästi. |
 |
| Samuti vana aia pärandus - võsa-raudrohi |
Tundub, et juunikuu teisel poolel valitses paras kuivus. Me oleme küll kehvad muruniitjad kuid paistab, et poleks ka väga midagi niita olnud... Ja tuleb meelde ka, et kui mujalt saabusid teated, et lõpuks ometi sajab, tuli meil vaid paar tibakest.
 |
| Turkmeenia lauk |
 |
| Püsik-mooni habras õieke |
 |
| Mini-peenar väikese mägimänniga |
 |
| Russelli lupiin - paari aastaga on paraku suur osa esimese aasta värvidest kaotsi läinud... |
 |
| Peaks olema püreeter Robinsons Giant |
 |
| Paari aastaga istutamisest toibunud vana martagonliilia |
 |
| Ja paraku kasvab üks ka heki sees - pole seni suutnud sukelduda teda sealt välja kaevama! |
 |
| Vana hortensia hoogu võtmas |
Ja ka roosid koguvad hoogu - ikka Nostalgie ja Chinatown.
Samas majaäärses peenras pesitsevad ka Illusion ja Rosarium Uetersen, mis said väga väikestena Juhani Puukoolist ostetud. Illusioni kaks taime on tagasihoidlikumad, Uetersen on nobedamalt ja laiuvamalt kasvanud.
 |
| Pole endiselt aimugi, kellega on tegu - rändas kunagi ema aiast kaasa, levib edukalt maa-aluste võrsetega. |
Vana kollane imelise lõhnaga päevaliilia.
 |
| Sangerhäuser Jubiläumsrose |
 |
| Mõrsjalill |
 |
| Delfiinium |
 |
| Jumikas |
 |
| Külaline peenrast |
Juuni lõpuks on pilt majaäärses roosipeenras juba hoopis teine:
 |
| Nostalgie |
 |
| Chinatown - vanem õis |
 |
| Chinatown - uuem õis |
 |
| Illusion |
 |
| Rosarium Uetersen |
 |
| Rosarium Uetersen |
 |
| Lady Emma Hamilton |
 |
| Vist kusagilt-kelleltki-kunagi saadud... kes? Õied küll nagu sõrmkübaral kuid lehed mitte. |
Ja lilleilu jagus juunikuus isegi kasvuhoonesse kuhu oli end kuidagi müstilisel viisil külvanud selline keraõitega moon :)
Meeldiv tutvuda.
VastaKustutaSul on hulk suuuuurt varandust, nimelt vanad lilled eelmistest perenaistest, enamasti nt martagonid jt õrnukesed ei ole ju väga vintsked.
Jaanuaris suve pilte vaadata on väga kosutav. Seda enam, et ma ise praegu eelmise pererahva jäetud võsa ja puurisu meeletuid hunnikuid kraamin, õnneks on lund vähe ;)
Ahjaa, mis veel, roose pole kunagi liiga palju ega peenrad liiga pikad.
:) Aitäh minu pilte kiikamast ja sõna jätmast! Jajah - see kraamimine, koristamine ja ümbertegemine jätkub meil ka, mis sest, et eelmised omanikud olid enamasti korralikud ja midagi väga hullu meile päranduseks ei jäetud. Kuid eks igal ajal olid omad kombed ja eelistused. Olen isegi hilissügisel ja "eelkevadel" väljas selliste toimetustega mütanud...
VastaKustutaMartagon ja vanad oranzhid liiliad (keegi vist nimetas neid äkki tuliliiliateks?) võtsidki mitu aastat üsna rahulikult, enne kui pärast ümberistutamist jälle endast õitega märku hakkasid andma. Aga kuna vanasti olid siin kõik taimed üksikute tutsakatena muru sees laiali, ei saanud nende väljakaevamist kuidagi vältida, lihtsalt ei jaksanud neid enam igal kevadel muru seest uuesti välja rohida... ;)
Roosidega on ilmselt tõesti nii, et neile mõeldes tahaks kusagilt üht parajat maalappi juurde saada ;)
Veebruaris on tõesti päris kosutav juunikuud vaadata. Ole Sa tänatud!
VastaKustutaSeda, mis südamele armas, pole tõesti kunagi liiga palju. Ilus aed ja terved lopsakad taimed.
Jaa, tundub endalegi hea teraapia :) Suvel ongi õisi korraga nii palju, et ka aega võiks imetlemiseks ja nautimiseks poole rohkem olla!
KustutaAitäh jagamast,minagi naudin tänases sompus veebruaripäeval imeilusaid roose!Jõudu ja jaksu blogimises.
VastaKustuta:) Aitäh! See blogimise harjumus pole mul jah väga sisse jäänud. Aga kui ise ei jõua siis naudin vähemasti teiste häid postitusi, neid õnneks jagub!
KustutaMeil on ka paar lodjapuud, mis enamasti püsivad raagus olekus, kuna pahalased söövad nad ühe jutiga lehtedest lagedaks. Kõrged on nad ka, lehtedeni kuidagi ei ulatu, kuigi ükskord olin juba sõjakalt meelestatud ning valmis rohelise seebi lahusega lahingusse astuma.
VastaKustutaMulle lupiinid muidu väga meeldivad, kuid mõne aastaga kaovad põnevamad värvitoonid ei-tea-kuhu. Nüüd on nad mul jälle suures enamuses oma kõige levinumas värvigammas.
Ilus on vaadata suviseid aiapilte! Aitäh jagamast suvesooje emotsioone!
:) Aitäh!
KustutaSamad kogemused aiahuvilistel :) - olin ise tegelikult väga üllatunud, et esimesel-teisel aastal olid mul Russelli lupiinid nii erinevates värvides, lausa 6-7 erinevat vist. Kahju küll, et need niiviisi tasakesi ära kaovad. Kuid teisest küljest eks ole ka põnevaid üllatusi teinekord, aed on igal aastal erinev ning ei väsi aednikku aina uuesti millegiga üllatamast!
Osad aednikeliigid magavad vist talveund koos oma aiakasvandikega. :D Mina küll magan. Nii hea on siis sääraste rooside ja õite piltide peale ärgata. :)
VastaKustuta:) Eks see minulgi kordamööda tukkumine ja ärkvelolek ole. Varasematel aastatel hakkas veebruaris juba talikülvamine tuure üles võtma aga nüüd on sellega ka keeruline kui peenardes uute kasvandike jaoks enam naljalt ruumi üle pole ;)
Kustuta