Juulikuus lund polnud maas... pilte 5. juulist 2016

Jätkan suvepiltidega...
Loodetavasti jõuan saabuval kevadel-suvel neid ka kohe üles riputada, siis äkki ei pea selliseid imepikki pildipostitusi tegema. Kuid tegelikult kui juba pildistama oled hakanud, koguneb pea iga kord üsna palju fotosid. Olgugi, et mõned lilled on ju igal aastal umbes samasugused - aednik on ikka oma hoolealustest korduvalt vaimustuses ;) Igakevadine ja -suvine elu ime puudutab meid alati uuesti!

Muidugi saaks praegu postitada pilte näiteks nädalakaupa, sel juhul venitaks nendega võib-olla isegi kevadeni välja ;). Aga vist siiski mitte, sest vaatan, et juuli esimese poole pildid ongi pea kõik tehtud 5. juulil! Siit nad nüüd tulevad:

Kui ainult mäletaks nüüd kõiki nimesid - igal juhul on need liiliad paari istutamisjärgse aastaga kenakese hoo sisse saanud.

Samas majaäärses peenras on esimest aastat kaunis sametikarva roos Munstead Wood.

Emalt päranduseks saadud elulõng, mille nime ei tea... Aga paar aastat pärast istutamist on temagi suurema hoo sisse saanud ning õitses päris pikalt...

Päkapikk kivipeenras

Chippendale

Kui nüüd mäletaks seda nime - vapper õitseja igatahes, kelle õiekobaraid jätkus päris kauaks :)

Biedermeyer Garden

Sangerhäuser Jubiläumsrose

Kollase-valge peenar tujukate eranditega

Harilik raudrohi Hoffnung 

Kronprinsesse Mary Castle

Jälle üks pärandustaim - kuningakepp. Õitsemise ajal kena kollane puhmas, paistab aga silma parajalt hakkaja levimise poolest.

Ja veel üks pärandus - lillade õitega hosta minu muidu peamiselt kollase-valge peenras. Aga kuna ta on nii hästi kohanenud siis ei raatsi teda kuidagi sellest peenrast välja kaevata. Nimelt pea pool sai nagunii juba ära võetud kuid sellest hoolimata nägi ta sel suvel täpselt sama suur välja kui varemgi... Et ülejäänud hostad end keset lauspäikest nii hästi ei paista tundvat, ei raatsi sellist ümberkohanenud tegelast sealt välja sikutada...

Molineux erinevat värvi õied.

Väga kehvasti loetav silt teatab, et tegu on kreeka raudrohuga.

Summer song ja üheaastane ibeeris. Viimastel aastatel pole ma ibeerist isegi enam eriti külvama pidanud, sest ta külvab end ise ning minu hooleks jääb taimi parematesse kohtadesse ümber paigutada.

Gaillardia ehk mõrsjalill "Fanfare Blaze" on madalam sort, õied on tugevpunased, sügise poole tasapisi tuhmuvad.

Vana roniroos. Seda on kuulu järele isegi mitu korda ümber istutatud ning nüüd ma enam hästi ei teagi, mida temaga ette võtta.

Nimelt pildile olen saanud need paar oksakest, mis korraga õisi kandsid, ülejäänud põõsas kandis veel ehk mõned ükskud õied ehk sellises suuruses taime kohta oli seda ülimalt vähe. Võiks arvata, et ehk saab ta liiga vähe valgust, samas seda nagu ikka on ka... Olen mõelnud, et ehk ikka kaevaksin ta välja ning istutaksin kusagile aeda ümber, sest seal tal päikesest puudust poleks. Praegune koht on kohe suvila ukse kõrval ja tahaks, et seal ikkagi oleks mõni selline taim, mis rohkem õitseks. Tänapäeval on ju juba ka neid roosisorte, mis mingil määral varju ka taluvad. Või?

Siin ta on - palju varsi, vähe õisi...

Imeline Nostalgie...

 Ja suurepärase lõhnaga Chinatown...

 Illusion

Nagu ei usukski, et tõesti nii palju õisi oli, põõsas pole tegelikult ka veel kuigi kõrgeks kasvanud mõne aastaga... Kuid pilt kinnitab, et see oli ikka päriselt - Rosarium Uetersen.

 Lady Emma Hamilton erinevates poosides ja kooslustes.

Majaäärne roosipeenar nurga pealt vaadatuna.

Ja lõpetuseks mitte ehk kuigi hea pilt, ent see-eest vasakul pool üks esimesi roose, mis mul kunagi imetlusest hinge kinni võttis - imeliste õitega Augusta Louise.