Nii juba tahaks, et läheks soojemaks... Aga samas kui pole võimalik kogu aeg jälgida, mis peenardel toimub, saab kevadiste õite ilu jahedate ilmadega veidi kauem nautida. Kuigi õied avanevad justkui salaja, sest pole parajasti kedagi neid vaatamas...
Kirgaslillede aeg hakkab läbi saama, krookuseid tegelikult vist praeguseks enam polegi - esimesed pildid on aprilli keskpaigast (16. aprill), enamus aga 21. aprillist... Üks peenar on mul pärast ümberkaevamist pisikesi kirgaslillesibulaid täis, heameelega istutaks nad väikeste gruppidena kokku kuid mõned sibulad on väga sügaval ning neid on päris keeruline teiste taimede vahelt kätte saada...
Seni kui taimed veel väikesed, on peenrakuju hästi näha. Siin on paar aastat tagasi tehtud peenar, kus kevadisteks rõõmustajateks on mõned scillad, samuti peaks juba näha olema nartsisse ning eelmisel aastal istutatud tulpe. Kahjuks on nendes peenardes olnud eelmistel aastel soovimatuteks külalisteks ka mügrid, mistõttu juba päris suureks kasvanud tulbitaimedel söödi just eelmisel kevadel sibulad lihtsalt enne õitsemist alt ära... Tulbid olid küll korvidesse istutatud kuid see paraku ei aidanud. Nüüd saan aru, miks mu ema tulpide istutusnõud alati lisaks ka igasugu võrkudesse mähkis...
Aga korralik aednik ilmselt teeks ka kivide äärest väikese riba murust puhtaks, sest muidugi hakkab muru kivide vahelt või alt peenrasse tulema ning sealt on teda juba keerukam välja sikutada...
Selles peenras on lisaks sinistele valged siniliiliad, mis mulle väga meeldivad. Lisaks on praegu ilus vaadata kasvavaid lehepuhmaid - paljude taimede lehekuju on väga kaunis ka ilma õiteta.
Lilla õiega jumikas |
Esimesed kobarhüatsindid |
Üks lupiinidest |
Ühes vanemas peenras on palju priimulaid, mis just praegu end aina suuremaks kasvatavad.
Tegelikult on küll tore, et neid ühes peenras nii palju on kuid samas olen mõelnud, et kevadel oleks igas peenras tore mõni selline värvilaik - muud lilled ju väga veel ei õitse sellel ajal.
Kusagilt murust sai eelmisel aastal ümber istutatud selline tegelane. Selgub, et ta on väga hästi leviv, nii et pean ümber mõtlema, kuhu teda oleks parem paigutada... Nime ma kahjuks ei tea, aga ta on selle ühe sügisega rõõmsalt end tulpide ja kobarhüatsintide vahele kasvatanud. Pinnakattetaimeks seega näib, et oleks väga sobilik :)
Kurereha Samobor |
Samas peenras teisel pool on oma kirjude lehtedega rõõmustav kurereha "Samobor". See on ka istutatud eelmisel kevadel kuid on aastaga väga hästi kohanenud.
Veel üks eelmisel aastal tehtud peenar kus on mitu väikest okkalist tegelast. Loodetavasti pole sildid talvega ära kadunud - need nimed peaks küll enda jaoks üles märkima...
Ilusad sametised on ka tavalise siniseõielise jumika lehed.
Murus aga õitseb mesilaste rõõmuks ikka veel lõokannus :) Ka seda jagub nii palju, et heameelega saaksin jagada. Tal on selgelt äratuntavad kollased ümarad mugulad.
Kui arvestada sellega, et hetkel on muude toimetustega kiire, peaks lausa tänulik olema, et veel soojemaks pole läinud - nii säilib lootus, et vahepeal umbrohud kultuurtaimede üle võimust ei jõua võtta ja saab ikka ise midagi selles asjas ära teha :)
Eelmisel suvel sai tegelikult lausa 2 uut peenart tehtud, kolmas oli juba poolenisti valmis ning sai lõpetatud. Eks see kevad nüüd näitabki kui hästi-halvasti see tegemine õnnestus ning kui palju tuleb sealt veel uut, seemnetest tärkavat umbrohtu välja noppida...
Harilik lõokannus |
Kevad on ikka nii põnev aeg - kõik korraga tärkab. Valge silla on kena haruldus, jumikad on mulle ka uudisasjad. Kirjulehine kurereha meenutab pelargooni. Ja kollane nimetu on lepiklill.
VastaKustuta:) Küll on tore, et küsides saab enamasti vastuse! Nüüd siis tean seda ka - eelmisel aastal õppisin nii tundma lõokannust ja kuldtähte :) Lasin valgel scillal ka seemneid kasvatada ja pudistasin neid täiskasvanud taimede ümber, et näha, kas ehk ta suudaks siiski huvitavaid järglasi tekitada. Selle nägemiseks läheb vast mitu aastat aga tükki see ka küljest ei võta... Olen ka paar aastat mõnda jumikat "hiilinud", üks neist on ilus mitmevärviline mägijumikas "Purple Heart", mida mitmel korral olen Aiasõbra kodulehel imetlenud :)
Kustutakevadised õiekesed on kõik armsad.
VastaKustutaSee kurereha `Samobor` on hirmus külvaja, ta muutub kiiresti umbrohuks. Võiks ta kasvada kuskil omaette kas puude või põõsaste vahel. Uurisin Su blogi, ta oleks väga ilus seal kuskil karulauguvälja juures. Iseenesest on tal imeilus leht ja mulle meeldivad väga ka tema õied, aga peenrasse ta ei kõlba.
:) mul on ta jah esimest aastat ja kuna olen hull seemnekorjaja siis sel aastal pole tal veel väga õnnestunud end külvatagi - avastasin küll 2 imepisikest taime aga need oli ta saanud peenrast väljapoole sokutada... Karulauguväli on meil selline tervislik nuhtlus, seal ühtegi peenra moodi kohta õieti polegi, hea teada selle kohta igatahes! Mul kipuvad ikka päris mitmed taimed end niiviisi külvama, muidugi näiteks lupiinid, samuti nõgeselehine hiidiisop, mida ennast tavaliselt ületalve alles ei jää, küll aga jõuab ta end külvata...
VastaKustuta