 |
| Illustratsiooniks 2019. aastal kasvatatud kollane potitomat, millel vist pakendi peal nime polnudki, seega nimetasime tomati enda jaoks minu poja järgi, kes need seemned aitas külvata :) Üks väheseid potitomateid, mille kasvatamine meil kenasti õnnestus! |
Kustutasin oma meilikastist natuke kirju ning leidsin ühe Maarahva Pood -lehe poolt saadetud infomeili - meeldetuletuseks on hea seda praegugi lugeda. Eks kõik on tegelikult teada, aga kordamine on tarkuse ema, nagu öeldakse.
Pean tunnistama, et andsin kevadeigatsusele järele - ehkki praegune ilusa lumega aeg on üle mitme halli talve järel väga teretulnud - ning külvasin paar päeva tagasi paprikaseemneid. Ei teagi täpselt, miks, sest paprika kasvatamine pole mul kunagi kuigivõrd õnnestunud. Eelmisel aastal olid ühed isevõetud seemnest kasvatatud potipaprikad täitsa lubavad, ent siis mingil põhjusel, mida ma enam ei mäleta, jäid potid natuke kuivale ning pärast enam nii lubavad enam polnud... Igatahes olen paprikaid alati liiga hilja külvanud ning sageli on ka nende ümberistutamine jäänud liiga hiliseks, mistõttu nad on ilmselt toitainete puuduse tõttu kängu jäänud. Aga võib-olla on asi ka muus olnud, kes seda enam teab või mäletab.
Tomatitega on mul muidu paremini läinud aga ka siin ootab igal aastal üllatusi ees. Näiteks eelmisel kevadel kui pidin äkitselt ära olema, tõstis heatahtlik abimees värskelt ümber istutatud taimed lauspäikese kätte, mistap nendest konkreetsetest taimedest vist enam ükski ellu ei jäänud. Õnneks jätkus mul taimi ikkagi oma kasvuhoone jaoks piisavalt - külvasin nimelt kõvasti rohkem kui enda jaoks vaja, et iga-aastasele koolilaadale viia. Kuna koolilaat jäi koroonapiirangute tõttu ära, jäigi mulle liiga palju taimi. Sel aastal on tunne, et tahaks ilma selle suure rallita hakkama saada, sest nagunii pole mul ette kasvatamiseks piisavalt ruumi ja valgust - suvilas kasvatades tuleb aga nii palju edasi-tagasi sõita, et taimekesed on lõpuks lausa kulla hinnaga...
Peaksin proovima koostada oma seemnenimekirja, sest minus pesitseb ka suur koguja - igal aastal olen pea kõikidelt tomatitelt seemneid võtnud ning seega piltlikult öeldes võiksin paari aasta pärast vaat et seemnetes ujuda. Kui mulle lähiajal just mingit üüratut kasvukoonet kaela ei saja, ei jõua ma ealeski kõiki neid seemneid ära külvata... Heameelega võiksin seemneid ära anda, isegi vanemad on mul tavaliselt hästi idanenud, aga ilma nimekirjata on muidugi raske ette kujutada, mida mul pakkuda oleks...
Aga siit ka siis see alguses mainitud infotekst tomatitaime kasvatamise kohta:
Kuidas kasvatada terve ja tugev tomatitaim?
Tomat on iga koduse kasvuhoone omaniku kõige tähtsam taim. Iga tomatisõber soovib, et tema kasvuhoonest tuleks parim saak, tugev ja mahlane, suus sulav, aromaatne ja plekivaba.
Paraku pole just palju köögivilju, kellel esineks rohkem probleeme, kui tomatil. Nende vältimiseks on mõned head nipid. Kõigepealt valige õiged sordid, siis kasvatage ise omale terved ja tugevad taimed ja ennetage hilisemate probleemide teket järgmiste soovituste abil.
Kui valida tomati seemneid, mida külvata, tuleb tugevate istikute saamiseks valida suured ja tugevad ning kaalult pigem raskemad seemned. Üldiselt tasuks võimalusel eelistada mõnda tuntud ja usaldusväärset kodumaist seemnebrändi, nagu näiteks Eesti Sordiseeme. Supermarketis müüdavad seemned on küll odavad, aga sisu on sellele vastav.
Külvake tomati seemned külvikasti või minikasvuhoonesse, mis on täidetud värske turvassubstraadiga. Sobivad substraadid on aianduspoodides olemas. Mulla temperatuur peab külvi hetkel olema toatemperatuuri lähedane. Optimaalne seemne istutamissügavus oleks 0,5-1 cm. Jätke taimedele piisavalt ruumi sirgumiseks ja harunemiseks, liiga tihe külv viib taimed stressi ja stressis taim nakatub haigustesse kergemini.
Pikeerige tomati taimed ümber 8 cm istutuspottidesse idulehtede faasis ja leidke neile edasi kasvamiseks toas valge ja jahedam koht, kus temperatuur oleks u. 17-19 kraadi.
Tomati taimed vajavad kasvamiseks ja tugevnemiseks päris palju valgust. Isegi lõunapoolne aknalaud ei ole varakevadel veel piisav ja kui teil on võimalik, siis kasutage taimelampi 14-18 tundi igas päevas.
Küllap teate, et aiandist ja laatadelt ostetud taimed on tihti välja veninud ja nõrkade vartega ja vajavad kasvuhoones kohest üles sidumist. See ongi põhjustatud vähesest valgusest, tihedast kasvust ja tuule puudumisest. Tomatite varred kasvavad looduses sitkeks ja tugevaks, kui taimed tuule käes liiguvad. Soovitame taimi kõigutada tavalise toaventilaatoriga. Isegi kui seda teha 2 korda päevas 10 minutit, teeb see taime palju sitkemaks. Kui ventilaatorit pole, võite mitu korda päevas lahtise käega õrnalt nende latvu liigutada, kätele jääb mõnus lõhn ka.
Kasvuhoonesse istutamisel istutage taim vähemalt 5 cm sügavamale, kui potis. Tomati varrel on tore omadus kasvatada omale varrest täiendavad külgjuured. Ja mida rohkem juuri, seda tugevamad pealsed. Kui juhtub nii, et teie taimed vähese valguse tõttu siiski välja venivad, siis pika ja nõrga varrega taimi võiksite istutada poolviltu, nii, et kogu lehtedest allpool olev vars jääb mulla alla. Taim ajab end päikese poole püsti juba mõne päevaga ja mullaga kaetud varrest kasvavad täiendavad juured.
Ja nii ettekasvatamisel kui hiljem, kastke ikka ja alati toasooja või päikese käes soojenenud veega.
