No olgu pealegi - paar seemnepakki ei võta ju kuigivõrd ruumi. Aga minul on juba päris mitu kinga- ja suuremat karbitäit seemneid kogunenud, võib-olla rohkemgi, sest need on suvila ja kodu vahel jagunenud. Ning tõepoolest, ühe seemnepaki ostmine veel tükki rahakoti küljest ei võta aga kui neid on sadu? Lihtsad arvutustehted peaksid näitama, et kõikide praeguseks hangitud seemnete külvamiseks-katsetamiseks läheks mitu head aastat (rääkimata inimvõimete piiridest, aialapi suurusest, aknalauaruumi olemasolust, ajast). Kuid ikka eksib poes jälle paar seemnepakki nagu muuseas ostukorvi.
Üks väga soodus võimalus seemnete hankimiseks on ka osta.ee, kus katsetamiseks piisava seemnekoguse saab sageli 10 sendiga kätte. See tähendab, et ühelt müüjalt tasubki vähemalt kümmekond erinevat oksjonit võita, muidu läheb rohkem raha postikulu kui saadud seemnete peale...
Ja siis on mind viimastel aastatel tabanud ka ise kogumise hullus. Midagi mõnusat on seemnete korjamises, kuivatamiseks, pakendamises. Ainult et... mul endal ei lähe neid kunagi nii palju vaja. Peaksin ilmselt hoolsalt oma seemned ära katalogiseerima ning info üles riputama, siis oleks vähemalt võimalik neid huvilistele jagada... Samas selliseid tavapäraseid seemneid nagu näiteks saialille või mooni omad, kress jne. on pea igal aednikul endal olemas, vist.
Üks meetod seemneostudega piiri pidamiseks oleks kindlasti oma varude sagedane ülevaatamine. Kui neid tihemini sorteeriksin ja üle vaataksin ning peaksin pidevalt meeles, milline üüratu kogus seemneümbrikuid mind kodus ootab, ei sirutuks ehk käsi enam poes nii kergesti uue paki järele... Aga jällegi, see ju nõuab samuti parajalt palju tööd - välja mõelda, mille alusel neid seemneid sorteerida ja siis seda ka päriselt teha ;)...
Olen mõtelnud vahel sellele kuidas talikülvi leiutaja Trudi Davidoff saadab talikülvi huvilistele tasuta seemneid välja. See toimibki minu arusaamist mööda vabatahtlikkuse alusel. Inimesed saadavad enda kogutud või poepakist allesjäänud või seisma jäänud seemned talle, juurde lisatakse nii täpne info kui võimalik, see tähendab, et mõnikord on tegu võib-olla väga üldise infoga. Samas võiks see olla hea variant koolidele-lasteaedadele, kes lihtsalt tahavad lastega koos midagi külvata ja ülitäpne info ehk polegi vajalik. Mina heameelega annaksin enda korjatud seemneid kusagile selliseks otstarbeks ära. Aga ise kogu süsteemi välja mõtlema ja organiseerima hakata ei jõuaks. Ma ei tea, kas Trudi Davidoff seda tööd tõesti üksi teeb, mõnest postitusest jäi küll mulje, et ta sellega ikkagi just ise tegeleb... Vähemalt need, kes soovivad seemneid saada, peavad saatma oma tellimusega koos postmargiga ümbriku, et ta ise vähemalt postikulu tasuma ei peaks hakkama, töövaev on ju nagunii. Aga mõte on minu arvates tore :)
Mis mind kunagi selle teemani viis, oli tegelikult meeldiv tegevus - seemnete külvamine. Aga taipasin äkitselt, et selleski on vahel liiga palju stressi - ja just tänu sellele, et nii palju on veel neid seemneid, mida pole külvata jõudnud - neid, mis karpides ja kastides oma järjekorda ootavad. Kes teab, võib-olla tõesti peab kiirustama, homset päeva me ju ette ei näe. Aga kui teha midagi kiirustades kaob tegevuse mõnu lõpuks ära. Nii et seemnete hamsterdamise lõpetamine oleks täiesti minu enda huvides. Et kaoks ära mure nende seemnepakkide pärast, mis asjatult karpides ootavad ja ootavad, sest ma lihtsalt ei jõua nendeni.
Üks huvitav mõte veel - ma vist järelikult mõtlen ikka väga tõsiselt nendest seemnetest kui elu kandjatest... Kuigi seemnepakkides võivad mõned neist välja näha nagu kuivanud puru või elutud kübemekesed, on elutahe paljudes neis aukartustäratavalt suur ja tugev. Ja kui ma lasen neil seal lihtsalt hääbuda siis tunnen end halvasti. Seemned on nii põnevad - näiteks osta.ee-st tellituna saad nad enamasti kõik pisikestes läbipaistvates kotikestes - ja nii on näha kui erinevad nad on oma kuju, värvi, suuruse poolest. Ning kõigis neis on elu!
Kisub juba natukene hullumeelseks... Aga olgu siis pealegi nii ;)
