Olen ise talikülvanud paar aastat ning samas mõlgutanud mõtteid selle kohta, mis küll on see jõud, mis paneb aiahuvilist igal aastal hasardi ja innuga, õhina ja ootuse-lootusega toimetama, Nii helisesidki järgmised mõtted minus kaasa. Nimelt on juhtkirjas kirjutatud nii:
KÜLVA, KASTA, OOTA, NAUDI
Väike tüdruk külvas igal aastal koos vanaemaga porgandiseemneid. Tal oli hirmus uhke tunne, et sai abiks olla. Ja hiljem oli tore vaadata, kuis peenral asi arenes. Vanaema oli muidugi maailma armsaim ja maakoht on siiani parim paik maailmas. 30 aastat hiljem paneb see tüdruk ikka igal kevadel mõned seemned potiga aknalauale. Vahel endalegi märkamatult. Kas vanast harjumusest või huvist jälle seda imet näha, kuidas pisikesest kübemest vee ja mulla abil elu arenema hakkab. Potti seemneid külvates saab ta justkui uuesti pisut seda tunnet tunda nagu seal maal... loodus, vabadus ja kõik muu hindamatu, mis selle juurde kuulub.
On põllumehi, kellele põlluharimine on igapäevatöö, ja neid, keda motiveerib mõte endale puhast toitu kasvatada. On ka hobiaednikke ja aknalauapõllumehi, kelle jaoks näppude muldapanek on eelkõige meditatiivne tegevus, mis toob tervist ja loob hea tunde. Kõrvaltvaataja võib mõelda, milleks see kõik - muld ja sodi, kallid seemned, millest pooled ei idane, suvi läbi kastmist ja tööd. Lihtsam on moosipurk, salatipea või sibul poest osta. Igaühele oma viis. Külvajad aga ootavad põnevusega, millal võrsed hakkavad mulla alt välja murdma.
Saak iseenesest ei olegi peapõhjus, miks aknalauale tilli, salatit või maasikaid kasvama panna. Tore on näha, tunda ja nuusutada enda ümber värskust ja elu. See, mis suhu pista saab, on puha boonus. Maakonnas tegutsevad aiasõprade klubi inimesed on tänaseks oma esimesed seemnekülvid teinud ja katsetavad midagi uut - viivad külvid õue. Jaanuaris. Jah, on täitsa õige aeg talikülviks. Ja alati ei pea tegeme kõike nii, nagu juba aastakümned tehtud. Toimida võib ka uus lähenemine. See võib tuua põnevust nagu ka katsetamine uute sortidega. Ja korda läinud külvid ja saadud saagid toovad omakorda rõõmu. Pealegi on mullas sonkimine justkui osake eestlaseks olemisest. Ehk isegi inimeseks olemisest, sest õpetab meile väikesest suureks kasvamist, kannatlikkust. See aitab tunnetada, mis meist sõltub, ja tajuda, mis ei ole enam meie kätes. ***
:) Minu kätes oli igal juhul suur õhin alustada selle aasta külvidega! Külvinimekirju seekord ei lisa - õnneks on need mul oma külviraamatus kirjas ja saan sealt alati kontrollida ja arvutisse lüüa.
Pildil on tuppa jäävad potsikud - pooleks lõigatud ning alt noaga sälgustatud piima- ja mahla-pakendid. Seemned enamasti külvatud pinnale ja kinni patsutatud. Külvianumad on pandud puhtaks pestud alustele (endised salatikarbid, liha- vm alused). Sildid on tehtud plastikust jogurtitopsidest, mis on ribadeks lõigatud. Kõige-kõige permanent-kirjutusvahendit pole veel leidnud, sest ikka on tulnud ette, et kindlaks reklaamitud pliiats ühel hetkel ei osutugi nii vastupidavaks... Praegune oli veekindel superpeene otsaga Green-Label Pentel PEN.
Järgmisel pildil on talikülvamist ootavad potsikud, mis lähevad kaanega kaetud plastikkarbis õue. Nii karbikaas kui ka põhi on augustatud. Enamus plastikkarpe on siiski nii rabedad, et noa või kääridega neile kallale minek ei anna minu arvates häid tulemusi. Augustamiseks sai ostetud hoopiski jootekolb... Ja nüüd ongi selle aasta esimene talikülvi "minikasvuhoone" õues :)
Tuppa sai siiski ka päris palju külve (ja ma kavatsen neid veelgi teha). Olen juba välja mõelnud kuidas mõnedele akendele lihtsalt äravõetavaid lisariiuleid teha (s.t tegelikult kuidas lasta heal abimehel neid teha ;)... Juba tuli esimesi külve ka õhutada - kasutasin kellegilt nähtud head nippi, et katmisel enam mitte mässata tüütu toidukilega. Palju kergem on terve väike alusetäis korraga kilekotti pista, koti saab siis pärast õhutamist lihtsalt teistpidi keerata :)
Milline rõõm mullastest näppudest :) Ilusat külvihooaega kõigile!
On põllumehi, kellele põlluharimine on igapäevatöö, ja neid, keda motiveerib mõte endale puhast toitu kasvatada. On ka hobiaednikke ja aknalauapõllumehi, kelle jaoks näppude muldapanek on eelkõige meditatiivne tegevus, mis toob tervist ja loob hea tunde. Kõrvaltvaataja võib mõelda, milleks see kõik - muld ja sodi, kallid seemned, millest pooled ei idane, suvi läbi kastmist ja tööd. Lihtsam on moosipurk, salatipea või sibul poest osta. Igaühele oma viis. Külvajad aga ootavad põnevusega, millal võrsed hakkavad mulla alt välja murdma.
Saak iseenesest ei olegi peapõhjus, miks aknalauale tilli, salatit või maasikaid kasvama panna. Tore on näha, tunda ja nuusutada enda ümber värskust ja elu. See, mis suhu pista saab, on puha boonus. Maakonnas tegutsevad aiasõprade klubi inimesed on tänaseks oma esimesed seemnekülvid teinud ja katsetavad midagi uut - viivad külvid õue. Jaanuaris. Jah, on täitsa õige aeg talikülviks. Ja alati ei pea tegeme kõike nii, nagu juba aastakümned tehtud. Toimida võib ka uus lähenemine. See võib tuua põnevust nagu ka katsetamine uute sortidega. Ja korda läinud külvid ja saadud saagid toovad omakorda rõõmu. Pealegi on mullas sonkimine justkui osake eestlaseks olemisest. Ehk isegi inimeseks olemisest, sest õpetab meile väikesest suureks kasvamist, kannatlikkust. See aitab tunnetada, mis meist sõltub, ja tajuda, mis ei ole enam meie kätes. ***
:) Minu kätes oli igal juhul suur õhin alustada selle aasta külvidega! Külvinimekirju seekord ei lisa - õnneks on need mul oma külviraamatus kirjas ja saan sealt alati kontrollida ja arvutisse lüüa.
Järgmisel pildil on talikülvamist ootavad potsikud, mis lähevad kaanega kaetud plastikkarbis õue. Nii karbikaas kui ka põhi on augustatud. Enamus plastikkarpe on siiski nii rabedad, et noa või kääridega neile kallale minek ei anna minu arvates häid tulemusi. Augustamiseks sai ostetud hoopiski jootekolb... Ja nüüd ongi selle aasta esimene talikülvi "minikasvuhoone" õues :)Tuppa sai siiski ka päris palju külve (ja ma kavatsen neid veelgi teha). Olen juba välja mõelnud kuidas mõnedele akendele lihtsalt äravõetavaid lisariiuleid teha (s.t tegelikult kuidas lasta heal abimehel neid teha ;)... Juba tuli esimesi külve ka õhutada - kasutasin kellegilt nähtud head nippi, et katmisel enam mitte mässata tüütu toidukilega. Palju kergem on terve väike alusetäis korraga kilekotti pista, koti saab siis pärast õhutamist lihtsalt teistpidi keerata :)
Milline rõõm mullastest näppudest :) Ilusat külvihooaega kõigile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar